Käik Sügise Südamesse

... ehk seekord leidsin ta Tartust, õigemini sealt sain ta päris kätte - eks mujalgi ta jooksis mu ees, pildudes päiksekiiri kuldkollasest sabast. Ta jooksis minust läbi ja ajas südame segamini, vahepeal mattis hinge ja ootamatult keeras lahti kõik salauksed ja korraks lõhnasid ka umbsed kapid ja keldrid rooside järgi. Sa ära pahanda, mu kallis, et selle hõngu nüüd Sulle saadan väikeses laekas kuldvõtmekesega sinilinnu kaelas - hääd püüdmist, mu laps!