New Blog

Because I have changed and do not want to change this blog, which is very dear to me as it is, I have created a new blog.
If interested, check it out.

http://therantyoccasional.blogspot.com.ee/

brown and orange

they told me stories of whom i am, i told stories of who i am
i gazed at the world full of wonder, amazed i smiled trough my tears
i wrote and wrote, words like beads on a string
orange and brown in our back yard golden string in golden sun
i was in pain, still am, yet silent, i have no beads i feel
there still is wonder, beauty, and more love than ever
there still is pain, embarrassment, low self esteem
tons of bricks lying around, once they flew trough air, once i was struck
once i was on the ground, bleeding out, once i crossed the line
and returned with poetry
my silence had been broken, pieces of me i put on a string, wove stories
i created worlds and struggled to live there and not to live there
now i am struggling to put my silence on the string
/.../
i can no more see the string nor beads, no angels, no worlds
just hazy delusions and ravelings and shame
of not being the way i should be
even when i am hearing the words "you are good" i can not accept them
i want to, i fight to believe, i cry
i am crying out an iceberg
it will melt. for now there is love.
and i will write. want to. will. there are some... waiting, who read
listen. love. care. i still remember you. my world, my wonder, my love.
thank you.



Inspiration Sarah Key on TED, If I had a daughter

my soul is hungry
i let go too late
the severed cords uncontrolled
slashed deep and red
i smiled
hiding my torn limbs
half of a heart
kept hiding away
in the emptiness left
go away
go further, go
you were broken before
nothing to do here
leave the villain behind
hide the wounds
fake the smile
fake the smile
fake the smile
fake the walk forward
this heart the life can fix
broken dreams´ kaleidoscope
severed bonds search, stretch out
and different face and shape
bringing back the lost and needed
my soul is hungry
here, reaching out
from the torn
shattered worlds once shared
vibrant and verdant
the sweetest music now screams and noise
are the birds there real
there, out of here
the colors come back, taking their time
in time taste regains sweetness
touch softness
and then softer than ever before
depth of wounds settles in bones as sensitivity
piece by piece it falls in place
the story of stories
of breaking and healing
foolish rambling ...

ei osanud kunagi arvata
et lapsepõlve tagasi saan
võimaluse kogu hingest naerda
olla rõõmus nii, et iga südamesopp
on sooja päikest täis

Kogemata

Ja tühjus vaatas vastu
pimedas, katusel
laskus kullina mu kõrvale
andes maailmale näo.




Avaldasin eile Facebookis selle lühikese luuletuse. Nüüd siingi. Kuid lisan siia ka killu selle taustast. Need luuleread on vabavärssi ümbersõnastatud juhtum rollimängusessioonist. Mu tegelane oli just avanud end rohkem kui ta seda kunagi teinud oli ja saanud vastuseks: "Mul oli magamaminek plaanis". Ta ütles, et tuleb järgi ja jäi katusele. Mahajäetud linnaosa, tähed taevas süttimas. Ütlesin oma mängujuhile, et mu tegelane vaatab tühjusesse ja tema vastas naljatledes, et tühjus vaatab vastu. Ja siis, et tegelt nagu ei vaata ka, kuid üks lind lendab üle. Seepeale mina, et tegelane sirutab käe välja ja... veeretasin 10 (d10-l, seega maksimumi), mille peale lind laskus tema juurde maja katusele ja vaatas pimeduses ta poole, enne kui taas lendu tõusis. See oli üks üksildaseimaid hetki mu tegelase elus. Hullumeelne unistus oli ta jalgealt varisenud sama kiiresti kui see oli end loonud, tühjast õhust tühjaks õhuks. Mu mängujuht ei kavatsenud anda mulle filosoofilist elamust, kuid kogemata ta tegi seda. Selles kullis oli maailm, mis oli justkui mu tegelase jätnud. Ta tuli ja täitis üksinduse. Pärast linnu lahkumist mu tegelane naeratas, läks ja embas tugevalt enda kalleimat ja ... tema embas vastu. http://www.pinterest.com/walendra/angelica-aka-ruby/

Ja natuke draamast rollimängus. Mu gõmm ei naudi draama gõmmamist, ta kaldub pigem seikluse poole, kuid saab draamagagi hästi hakkama. Seega, jah, mina kui mängija pidasin vajalikuks, et mängust ei puuduks tegelase eraelu ja emotsioonid - omamoodi sellepärast, kuna ma hoolin oma tegelasest ja tahan, et ta ei peaks kõigi nende tihti ülejõu seiklustega üksi silmitsi seisma. Ning suutsin olukorra ka gõmmi jaoks põnevaks teha, seega kõik võidavad. Samas tean valvel olla, kuna emotsioonid kipuvad lekkima, mõlemas suunas ja arvan, et rootslaste termin "bleed" ehk "veritsemine" on väga tabav, vahepeal kipuvad üheks muutuma need, kes peaksid olema kaks. Mängija ja roll. Looja ja looming. Mu rollimängu tegelane kasvab mängude läbi autonoomseks osaks minust, kel on õigus olla tema, tema maailmas ja mulle jääb vastus jääda endaks. Samas aitab roll rollimängijal end paremini mõista, painutab vaatenurka. Rpg on minu kui algaja kirjutaja arvates vahetum ja intensiivsem kui kirjutamine, kuna keskendun 100% ühele tegelasele mitte raamatulehti täitvatele kümnetele, sadadele ja ta on mu ainus aken sellesse teise maailma, ainus. Lühidalt - rollimängijatele-larparitele teada-tuntud tõde, nagu palju sellest, millest siia kirjutasin - rollimängul on omad ohud ja võlud, on risk ja vastutus. Isiklikult, minu elu on selle pooleteise aasta jooksul, kui rollimänguga tegelenud olnud, muutunud rikkamaks ja elusamaks kui ma oskasin kunagi arvata. Tõenäoliselt on oma "süü" ka selles, et rollimängijad on ka väljaspool mänge fantastilised tegelased. Aitäh :)

colour me

colour me
draw the light in
clean out the grey
sweep out this mess
the room is not half-bad
you get used to the draft
and you´re never alone
colour this little world
take it to places
we never knew
draw the light in
i´ll scream in the beginning
as it cuts my eyes
hold my hand and i´ll get trough
clean out the grey
this wasn´t always like this
it isn´t as it has to be
sweep out this mess and you´ll see
i too can smile, even when now i cry
i have to, you see
for the rivers to wash away the rubbish
just hold me and i´ll get trough
colour me
colour this little world
and let me take you to places you´ve never been
just don´t let go
in the darkest will be light

i promise, it will be worth it

A Recipie for Doom

Got in a fight or fights with a friend. Lost friend. Now have an idea for a comic strip, "The goofy coo-coo birds" demanding its rightful entrance to the world beyond from my sleepless head. And of course, it was a lot clearer and funnier when I was still in my bed. "Draw the fc** strip!" goes a coo-coo in my head and I might actually try it. Plus, drawing a funny strip sort of beats countless reflections on a tragic topic, it feels. :D
***
The first one, a bit.. messy :P :D