Kes ütles, et nad ei UNISTA!!!

Õekesele

... sest su blogis ei saa kommenteerida. Kohe kindlasti liblikad unistavad!
Absoluutselt! Vähemalt need, kellest mina jutustasin. Minu maailmas unistavad kõik, inglitest lainevahuni välja. Vahukoorest rääkimata. Lilled ja liblikad ka.
Ja kui ma siia, blogisse kirjutasin, et ma ei räägi unistustest, mõtlesin ma vast seda, et ma ei räägi neist julgelt, vaid aralt, kiiresti, kartes, et nemadki mind jätavad - Liblikate Printsessiga rääkisin, tema unistused said reaalsuseks ja mina jäin sellesse vanasse reaalsusse, kust unistades tahtsin pääseda. Kinni. Liblikas ämblikuvõrgus, vana lugu. Valikuvõimalusi on aga palju, radu, mida käia ja avastada. Unistused.. kõik need * on olemas, unaruses, kuid mitte unustatud. Radu on palju, ja seega ära loe siit etteheidet, kallis. Ju mul on sellist elu tarvis :) Ja selleski on imesid, nagu Õdike ja mascarpone-vaarika kook ehk tänud Teile toreda hommiku eest

Helina~

OK, I am talking now. Thank You, the YOU of my life for showing up in my dreams. I love you so much. & I hope to be of some use to you in the future, not this helpless wreck. I want to be good enough so I would let myself be a part of Your (plural) life. Soon :)