Täna sain sellest teada, et täna nii on.. TV3st, enne Forrestere. Jaman siin kooliasjadega, täna kanjipäev. Varsti töötan jälle nati esseekäikudega, kuid jah, keskendun One Piece´le ja juhtideeks on
oni no ko ehk "deemonite lapsed", keda kõnealuses animes on kolm. Kenasti sobib teaduslikuks raamiks üks ingliskeelne
oniraamat ja kõik sujubki :D & kanji on lahe.
Nüüd mõned augustimõtted:
- Õunapuud näevad öösel tähistaeva moodi välja, ainult et nad on lähemal ja suuremad
- Sõjavägi pole lilleline, vaid roosiline - õigete saabasteta saavad jalad valu
- Kergem on eirata, olla eemalhoidev, keskenduda fassaadile, vaadata kõrvale - keeruline on hoolida, olla seotud, märgata sisemist, vaadata otse otsa. Elu on raske, hoolimatagi. Natuke aega süda nutab, hiljem seda enam ei kuule. Mõni äkki kunagi kuulab...
- Tuhkatriinud, pange end valmis - on kõrvitsaaeg! Ime on nurgataga ja ootab hetke, et sa teda ei märka ning äkki on maailm uus. I m e l i ne , lihtsalt imeline :)
- must ja valge, liblikas ja
roos, kuu ja vikerkaar -
... hoides muresid süles kui mänguhimulisi kassipoegi
süüdates valgust ikka ja jälle tuulises toas, vihkamata tormiilma
kõndides vikerkaartel ja jalutades Eedeni aias, löömata teisitimõtlejaid risti
austades vaenlast, meest head teispool kellegi tõmmatud piiri
inime imeline imede seas, tähe vend, oja õde - armasta, üdini
ümber käe on seotud kee, tants läheb lahti läbi pilvede, päikesed naeravad
- on augusti viimane õhtu, sume sumisev, kuskil on lasud, kusagil sünd
punaseid niite veab päike, pisaratega peseb saatus, pühadust pärjab
õitsev tõelisus, karm ja uhke, õrn ja hooliv, kassikesed süles, lõngakerad veeremas
veerele, alla, üle, sisse, pilveniinde valevasse ....
