Tegin depressioonitresti, tulemuseks see, mida juba teadsin - olen juba pikka aega kuidagimoodi kuristiku serval tasakaalutult kõlkudes naeratanud.
Lihtsalt mingi hetk tahab nii palju välja pääseda, et seda ei saa enam teha. St välja lasta. Vähemalt tundub nii sellele, kes end vaos hoiab hirmust maailma purustada või siis lihtsalt koormaks olla sel ajal, kus kõigil nii kiire, nii palju teha ja endalgi muresi küllalt - mille jaoks siis psühholoogid on... pean ennast kokku võrma ja tõesti psühholoogi juurde minema. Mu jaks on lõppemas - õigmini, ma ei oska.. ma ei oska õnnelik olla. Mul pole eeskuju, nagu pole mul ka kogemust kasvada peres, kus on isa ja ema ehk mul pole aimu toimivast suhtest ega tunne ma ka kedagi, kes oleks oma eluga südamest rahul ja õnnelik(tegelikult isegi meenub... :D). Tahan saada just selliseks eeskujuks, seega... jõudu mulle ja rõõmu, siirast rõõmu!
Ja armastust, sest see on mu südamesoov.

Teiegi olge enda vastu ausad, ärge kartke otsida abi ja tuge, kui on seda vaja, ning armastage elu, kõike, mida see on!

Teatris käidud (http://www.draamateater.ee/index.php?lk=15&show=298) ehk teises maailmas käidud, tükk oli suurepärane ja Draamateater juba iseenesest imekaunis vaatepilt, meenutas kangesti Klimt´i maale mulle. Ema magab. Akna ees on jõulukaunistused, voodi kõrval ometi öökapp, isa poolt oma sünnipäeval toodud lauale lisandunud tool - päris kodu, minu armas pesake. Kõik olemas peale kellegi teise. Praegu aga saab õppimine mu tähelepanu ja hoole, pere ka. Mh, tulevikumuusikat - isa toob mulle kirstu, mis ei mahu uksest sisse, toob selle minu tallu. Tema sõnad. Veimevakaks - mo unistus. Siis kui me emaga teatrist naasime, ei sadanud lund. Talv on käes, kuid kevad... on kui kevadsibul. Uni on kui põhjus selleks korraks hääd ööd soovida. Päikest!

Tore päev on õhtusse jõudnud. Ilma lateta, kuid praega ;) Olen nüüd ise ühe saiajagu sees :P Fantastsüstem, kõik tänu sularahale, ehitustöödele ja lumetormile.
Aga ma ei saa kauaks siia mõtteid mõlgutama-kirjama jääda, pean natukenegi homseks valmistuma ~~~ema tuleb ju siia! Rõõm :D

Palju

teha, lugeda, ootusi, lootusi
mida ei oska, mida kardan, mida tahan
mida tahan endale ometi lubada
kannatlikust, ootamaks õiget aega
rõõmu, naeratamaks veel ja veel
õnne, õnnestumisi, edu, täituvaid unistusi
säravaid tähti, langevaid lumehelbeid
sahisevaid lehti, vulisevaid ojakesi
rõõmupisaraid ~~aitäh!

Mõnikord on nii, et tahaks rääkida. Kisendavalt, aga ei saa. Keel ei suuda edasi anda neid tundeid. Hirmuvärin - "kas küünal on kustunud?" Olen nugadel. Ei oska muudmoodi, vabanda. Smart move ehk liigutasin küünalt arvuti tagant nähtavamasse kohta. Hakkan nüüd kolmandat Zeami traktaati lugema (ingliskeelne, aga lühike ;)) ja .. tahaks rääkida.. kuid see poleks viisakas ja ma pole võimeline seda õieti tegema.
Sellel ajal võiksid tähed eriti säravalt särada ja kuu apelsini järgi lõhnata ehk kõik maailma imed Su jaoks maa peale tulla. Ehk ma ikkagi kirjasin midagi välja.. rumal nagu ma olen.

Cinnamon, my love
ehk kannel-kaneel



http://www.webmd.com/food-recipes/features/cinnamon-ten-fun-facts?ecd=wnl_hlc_111810


Ma tõesti armastan kaneeli. Ta on mo jaoks midagi sooja ja maiset, ju on temas oma kodumaa päikest ja mulda.


Fotot otsides komistasin ka sellise toreda lehe pääle:
http://www.naturalhomemagazine.com/blogs/blog.aspx?blogid=2147483735&tag=stomach
(sealt on pärit ka blogisissekannet kaunistav lehtedega pilt, teine imetolmune on Google´st, otsingusõnadeks "cinnamon pictures"), kusjuures mõjust veresuhkrule olen varemgi kuulnud :)

Facebook´i avarustest:


‎~There is a wonderful Mythical Law of Nature that the three things we crave most in life - Happiness, Freedom & Peace of Mind - are always attained by giving them to someone else. ~

Impaired by fear.


The frosted flower

A heart wavered. Bounds keeping the being intact were tautened, exceeding their limits and so the strings snapped - pearls flew about and broke, shattering into uncountable pieces small as dust. Blood kept on flowing, now quivering to a different tune - the harmonious melody was no more, notes off-cord rang trough chaos. Yet something remained intact - The Core. So the flower did not cease to be, but frosted over. And in.
Moons and Suns have passed, shone light upon this bloom. Solemnly it remains gleaming amidst green awaiting for One, in whose warmth it could melt. For when there is winter, there is spring or there would be none.

Olen täna nukker. Lootsin kellegi abile, mida veel ei tule - see tuleb siis, kui on vast juba liiga hilja. Sain täna ka natuke out of the box õppevahendi sensei´lt, seega on kõik tegelikult tasakaalus. Kurb olen ikkagi.. tõenäoliselt on asi kahes rummikoogis, mida endale pika koolipäeva lõpetuseks lubasin. Anime, kohv ja shokolaad - minu narkootikumid :9 Esimeses kanji töös sain 80%, tegingi lambist vigu, nt lugesin sõnast "hetake"("alepõld") hoopis "hetana"("mitte osav") välja - so me. Ja järgmine neljapäev saan ma chailatet v latet v piparmündikakaod juua selle eest otseselt maksmata, sest kaudselt maksin selle eest täna ;) ehk elu on ilus.

~~
at my darkest hour
I shine the brightest
to fool You
for my pride
I sacrifice my life
so no one
knows to approach
to lend a helping hand
for: "she shines!"
and I do shine
(that shine is ill)
up above
among the stars
out of the reach
of helping hands
(for the sake
of Your lives)
in the embrace
of the dark, asleep
amidst far dreams
wake me up
when You
finally
realize
...

Confession, Dreaming Animated Dreams

a coffee rush reaches it´s natural end
- RHCP´ "Snow"; sadness, rather calm
remembering reality: tasks set, not completed
cloudpicked new started, course unknown
anyways
a coffee rush breaks to a yawn, soar eyes
a night´s sleep follows, then dawn of another day
like all these days
of a hermit in a modern hut
seeking for amusement to forget the obvious
loneliness
sadness, despair, a frighting still -
degeneration amidst these needs, thirsts unquenched
brought to mind sip by sip, brown and heavenly
but i guess that this must be, trust this faith
see the dawn, eve, moon and sun deep or shallow
- all is as it is and "we have forever"
and a bit of that infinite eternity for a silly coffee rush


~~
Elust ja kohvist joobnud. Tänane on veider päev. Komistasin "preeyeka, preeyeka" otsa, lubasin minna 29ndal saapaid maalima kõrvaltuppa, jumaldan lahjat kohvi ja kerge shokolaadivõõbaga küpsiseid... ja oma halba mälu. Häid sõpru. Märkamatult saabunud uneaega.

~~
Avastasin Viikingi blogi. Kui värskendav! Meenutus kommuuniköögist: "Ma ei saa Animatsiooni ;) asendada" ehk mäletan. Mäletan ka ... seda, mida vast poleks tahtnud sinu kohta teada saada, keeruline on selliste teadmistega minusugusel elada.
Ja ma ei taha sind näha, sest oleksin kohe algusest saati katki.

~~
Meie tänava laps, kelle sirgumist poole meetrisest meetriseni olen näinud, laulab nagu Kerli. Elust läbiimbunud muusik sulab "Goldmundi ja Nartsissi", mis omakorda sulab jaapani budistlikku kirjandusse... Päev õhtusse, nutt rahusse. Ise sulan oma aega.

Austaja kirjutas üle pika aja, tunnen end meelitatult ja õnnelikult, olenemata sellest, et ta pole see, kellest allpool juttu. Kuid praegu olen sellegagi rahul. Rõõmus. Meelitatud. :)

~~
"... that just means, that I love him"

wanting things, that are bad for me ehk üks täht ühes brauseris...
õigemini ma õpin tunnistama oma võimete ja võimaluste piire, vaatan näkku nõrgale õrnale minale, kelle pisarad on alles kuivamas. Kui ta veel üriab läheneda sellele roosile, okkasele veriroosile... ei, seda ma ei või. Kui ma hoolin enda elust, siis ma ei või. Roos Olemata Asjade Maal. Roos pole halb, ma lihtsalt pole veel seal, kus võin ta lahti harutada, ma ole veel see, kes seda suudab; aga ma saan temaks. Iga päevaga saan ma üha rohkem temaks - Roosiharutajaks, kes harutab lahti Veriroosi - ja siis saan ma vabalt hingata. Ometi.

Mõnikord on asjadest valesti arusaamisel ka positiivsed tagajärjed, näiteks minust kirjutati luuletus - südamest aitäh, õeke.
Nüüd on selline tunne, nagu lasuks minulgi kohustus temast kirjutada - nii need asjad vast vanasti käisid, kui mukashino hito roamed the lands :p (jube tore on, saan veel keerukamas pudikeeles kirjatada) - mäletad loengumaterjali? ;) Roostes v mitte, here it goes (keelevahetus)


*
vast nii sünnibki ilu
- läbi pisarate
vaadates päikest

hingeõis avaneb ka talvekülmas


**
minu silmis oled...

... särtsuv ja praksuv
(vulisev ja tormav)
kevadine, värske
(sügist sees hoidev)
naerusuine
(pisar voolab)
üle lompide hüppav
(ookeane ületav)
tähti vaatav tüdruk
(piiritu hing)
kummaline, lahke
- ise härmas annab sooja!

... laululind, sinilind
tulilind ja ööbik roosipuul
hõbelõnga keerutaja
siidiniidi kuduja

... noor, palju veel
on sul mägesi, mida vallutada
põhjuseid südant valutada
kuulata-vaadata maailma ilu
ja maailmast luua enese ilu
päevast päeva õnnes-kurbuses
hoida süda õrnana, hing hellana
et ei ükski meeleliigutus
hetk hindamatu kaotsi ei läheks

... Hea Süda, Sõber Hindamatu
Mo Õeke Väike, mitte vaikne
- rõõm on vast kahepoolne
et oleme kohtunud
me kaks nii isemoodi
samamoodi tegelast


***
inimlaps olla
on saatus
mõllata tulena
tormata tuulena
mässata merena
"sädemena tõusta tähtedeni,
vihmapiisna langeda ookeani"
olla hing hingede seas
selge kui päev, pehme kui öö



Gerda-Liisile
10. november 2010




Sai käsi lahti kirrjutatud :)

pragunenud
tolmav maa
ei kuum, ei külm
tolmav, kuiv
õhk virvedab
ei näe
selgelt
lõhnu pole
hääli
samuti
vaikin
sõnad tunduvad siin mõttetud
mõttedki
"unistus"
aga elab ka siin
- liiva all on jõed

Killuke koolielu ilu



Jaapani klassikaline luule


Shinkokinshu


Printsess Shikishi


Kevadlaul

mäed on sügavad
kevadet nad ei tunne
mändide uksest
aeg-ajalt pudeneb vaid
lumevee kalliskive

I want to cry and that´s completely OK. But I do not cry. I will go out and ... smile.

Puterdan jaapani keele tunnis ikka korralikult. Lisaks ajan asju sassi .. ka nii, et vastan järgmisele küsimusele, mida ma pole veel lugenudki. Aitäh, aastavahetuse pidu! :D

~~

Ema saatis Saarest kartuleid, mis sulavad pannil

~~

"Õiekiri võib longata ka", kusjuures oma mõttes tegin vea sõnasse "longata" - vestlusest Pixiga

Do not reject me, don´t leave me all alone again...