Esimesed pääsukesed

Tulin täna hommikul koju. Vaatasin lummatult Sõpruse sillal pääsukeste lendu Emajõe kohal. Mu selle aasta esimesed pääsukesed. On juba aprilli viimane päev, homme algab mai. Uskumatu. See kõik. Sassis. Väga. Ilus. Ülimalt. Valus? Liiga. Tuim ja tuikuv, tuikav, ja õnnelik.

Hirotta 4

Musta ilme muutus. Mööda koridore ja tube ei käinud enam rauk, vaid noorik. Nõtke ja sale, köitev. Ta pilk oli sama, kuigi - selle teravus polnud enam looritatud. Enam ei kaitsnud see maailma. Kas tal oligi tuba? Ta oli pigem kui tuul tubades. Liikumine. Naer. Valju, soe ja lõikav. Suvi. Üks päev tuli ta hommikusöögi ajal uksele ja ütles: "Kutsuge mind Klaaraks", naeratas ja läks. Püsimatu, muigas Jääger ja rüüpas oma musta kohvi, "kuid tubli. Hakkaja. Kuid püsimatu". Klaara.

Delirium

Land-like clouds
Unexisting fruits
bursting in my mouth
Lost in unseen forests
on paved streets
I drench in streams
run besides wolves
In this delirium
nothing is real
and everything is
true