Falconaire infinite
red roses de la mare
springset chainreactions
Life lies within God
an ability to blame non
to stride onwards
loving the past
kissing the now
making the future
With joy
a brush after a brush
of magical color
following the image
in the Heart
Wearing tears
as precious pearls
laughing and screaming
regretting and oh,
dancing on clouds!
I smile for You, stars
and on we stroll
in this Wonderland

"Must isane kaisuahv"
- noh mida Te kostate sellise jõulusoovi peale? Au on säärast ... suurepärast, siiralt mõtlen, poissi teada!
... ehk meenutades jõule sellel teisel suurel pühal :)
Mu kalli ema sünnipäeval :D Sel aastal läks sünnipävakingitus täppi. Punane lehv ja kaks punast roosi.
~ˇTõotab tulla meeldiv sünnipäev/aastavahetusˇ~
Mõnel küll juba teine ja mõnel mitte viimane ;) Hääd nautimist!
P.s. - enne viimase rea kirjutamist toodi mulle veel hilinenud jõulukingid.. :D! I luv mi bro! Tõesti tore päev.


* Fotol roos, mida ei ostnud... IMEKAUNIS! http://www.flickr.com/photos/31600082@N06/3277063620

Ükskõik mis, ükskõik mis veereta mu teele, kui selles on ARMASTUST!

http://www.youtube.com/watch?v=__aCeZSxSmA
... üks PARIMAID videosi ÜLDSE, nagu ka Enya "It´s in the rain"

~~~~

"My course is clear: I moan to follow up this subject until I master it, no matter how long it takes nor what labor it involves, I want LIGHT, and I know it can be had."
http://www.theosophical.org/component/content/article/65/1865
... ehk paneb mõtlema.

~~

http://www.youtube.com/watch?v=IQU4DoE1eBg
... ema jäi seda süvenenult vaatama, ta meil armastab punast värvi :)
Mõtlesin siia lisada ka foto sellest äärmiselt veetlevast artistist... nagu harakas kannan sellessegi pessa ilu kokku ~~*

~~


Mu esimene jõuluvaheaeg, mis pole puhkus, vaid täiskoha ja ületundidega töö.
Mini Me on siin ja see on hea. Muidu oleks laev kreenis. Tahaks kiruda seda puhkuse puudumist, kuid lihtsalt ei suuda. Enda valitud ained. Tahaks masetseda, kuid ei saa - viiul ei luba ~~http://www.youtube.com/watch?v=PrMQhs1hoTA. Tema ehk TEMA soovitatud artist. Vast esimene laul, mida S.G. laulude seast kuulasin. Kõige rohkem hinge läinu. Saan kuidagi hakkama.
& teate, mis jõuluajal juhtus? Liivakell pöörati valgete morris´e särkide sahinal teistpidi - nüüd voolab päeva minuteid juurde.



* kõrvalolev foto on leitav: http://www.downeu.com/sound/285659-enya-discography-1985-2005mp3320kbps.html

Tere kaunist jõulu ja talvist pööripäeva - merry morris! ... otsin siin talvepilte ja meenutan unistusi... ülevalolev pilt on mo jaoks just see unistus... tee taluni... minu kodutaluni :) Oleks vahva. Praegu on ka! Mamma on linnas, kingitused kuuse all ja varsti saun, jõulusööming ja õhus kuidagi imeliselt mõnus olemine. Selline kummaline... aga hea :) Loodan, et Teil ka! Lumesulepaid ja tähehelinat sel võluööl meile kõigile!

...
for I want words what can cut illusion
or nothing at all
words forged in dreams and tears
the ones destined to come
walking on a burned bridge
thin air witholds lacquer and red paint
and a promise
a butterfly has been aroused
and with that memories take flight
become ambitions, a crest on a flag
- dreams reborn is my destination






~~~~~~~~~~~~






Eelsoojendus renga´ks



bittersweet sorrow-like
emotion
when remembering the days past
desperate search for love
still continuing
with less and less enthusiasm
bowing to karma as bowing to myself
tangled up tight in cords of thought
in an age not new nor old
feeling heavy, unable to move
for my habits have set into my bones
calcified the once delicate wings
this is the time walking with feet
heart lagging behind
hopefully telling lies like: “I´m OK”
even a fool like me can tell the truth
- I am struggling to stay alive
to want to live
the tenderness resides deeper and deeper
leaving so many fields and once grand palaces
to the hands of caring wilderness
dreams ethereal fall asleep
amidst soil and greens, chirping ones and others
to wake up someday with a pleasant yawn

is there anything new
under this sun
is there anything
not true
under this moon
does The One walk
these shores
is there anyone
not chosen
among us
The Stars burn and die
life comes and goes
in the blink of an eye
of someone else
somewhere else
there is no thing solid
nothing to be denied
for who are we to decide
by Any One
among us all
mere stardust
everlasting
... or still?

is there someone to defy this all, this uncertainty or ones, who would speak of something what can not be put into words or ... for us to understand without words? eyes? mind? are our souls still tender enough... or are we all still not tough enough.

Sensei: "Eestis meeldib mulle kõige rohkem vabadus. Jaapanis seda ei ole"

~~
Suur Avastus! Ragnar-san: inimesel on 8 sõrme. Pöial kinnitub käe külge, seda ei loeta sõrmeks

~~
Jaapani keele loogika. Pehmendusmärgiga "U" on "V"

~~
Eile oli Ursula ja Andrei 1. surma-aastapäev ja kanji 2. eksam. Panin rõhu eksamile. MSN´is displeilause: ":D L.W.L Urs & Andrei! ~~All roads lead to Rome", sest peiedel kogetu tõttu ei saa ma lihtsalt kasutada traditsioonilist R.I.P.´i, seega: L.W.L. ehk Live With Love.

~~
Üks ennustaja saadab mulle juba vist kuu aegu mingeid kirju.. viimass põhjendas, miks ta oma ennustuse eest raha tahab, et see on nii õigustatud. Seepeale mõtlesin Ursule. Ta ei võtnud raha, samas tal oli karmavõlg tasuda. Ta uskus sellesse. Ma hakkan alles aru saama, mida USK tähendab, aga taipan seda, et see on ELU ALUS - et me elame tõeliselt alles siis, kui me usume. Ma ei räägi kristlaseks olemisest, mitte ainult. Ma oleksin tahtnud veel aastakümneid nende juures külas käia, oleksin neile oma maamajja suured toad teinud, pakkunud neile oma aia toitu, oleksime kamina ees juttu puhunud, oleksin tahtnud ka tema muresi kuulata ja talle toeks olla, neile mõlemale - tahtsin, et mu lapsed neid tunneksid, teaksid, et selliseid imelisi inimesi olemas on. Nüüd on nad muinasjutt.... mis elab ja hingab kõigis meis, keda te armastasite (olge te vabad!) kes teid armatavad.
Mäletan TEID, URS JA ANDREI! Ja elan hästi, et saaksite naeratada :D Pilvpiiril või mujal, mu inglikesed. Kallistan. &üritan Tambuga suhelda.. mis sest et teda kardan, sest ta on võibolla minusse **'*d. :P Tobu olen :) Päeva viimne anime läheb :)
Päikselist Talvemuinasjuttu!

Saidilt
http://info-buddhism.com/Tibet_Between_Shangri-la_and_Feudal_Oppression.html
tekstist sõnad
Tradition, though, is passing on a fire, not worshiping its ashes.45
märkmetest
45 This sentence is taken from the title of a movie by Austrian film director Gustav Deutsch ("Tradition ist die Weitergabe des Feuers und nicht die Anbetung der Asche").
~~ˇmeenutas:
http://www.youtube.com/watch?v=gSX444hQ5Vo


öövaikuses
on lõppenud
inglikirjapäev
latern kõigub
virsik puul
kasvab, küpseb
nende all lauldakse
avaldatakse armastust
nutetakse
vilja kandvate
okste all
... tuul sahiseb

Hohhohhoooiiiii!

Piraadistunud, peaaegu. Leopardimustrine pehme pluus, vanaroosa kootud kleit ja triibulised retuusid + roheline sallipahmakas ümber kaela. Mugav on.
Õpin. Reedel ja esmaspäeval eksamid, jõulushoplemine saab olema kirsiks nende vahel.
Elamine on juba praegu käest ära, läheb hullemaks. Võibolla ;)
Tänasest... "leiutasin" Baari-Gabrieli", ehmatasin end surnuks - noh oskan ma ikka VALESTI kella vaadata.................... enne kaheksat oli mo jaoks südaöö :P lausa pool tundi kohe elasin sellise teadmisega, kuni arvutist kellaaega nägin - ei uskunud, arvasin, et mingi süsteemirike ja kontrollisin oma kaht teist kella ka - jah, siis polnud tõesti veel kesköö ;)
Aajaa, õeke kirjas luuletuse, mis täitsa minu maitse järgi - .........meenutas kunagist nooremat õde. Still smarts, you know. Targad read One Piece´st (umbkaudne tõlge tõlkest :P): "Rasketel aegadel tuleb edasi elada ja siis tulevad tulevikus kindlasti head asjad"~~ Bellemere-san . Väga targad read kohe, head... jätan meelde!
Nüüd tagasi õppima - nati veel. Vaja tänane norm täis saada. Tee: 6 tassi. Anime- episoode: 12 + 1 (Bleach) + 1 (Yumeiro Patasseire) ~~~tore päev! Kuuenda õppetüki sõnad lähevad (12 on) ja varsti ka keerulised kanji´d "linnulennult"~~~~
Hääd ööd!
Watashi wa benkjoo suru. Rõõmsalt :)

~~~~ &
http://www.google.com/imgres?imgurl=http://fotolog.miarroba.com/f/8/0/7/4280807/6.jpg&imgrefurl=http://www.animeoverloaded.com/2008_05_01_archive.html&usg=__-BGMixNtfJGxMqnTCL485fWPZyI=&h=486&w=580&sz=93&hl=et&start=131&sig2=hhZmtPRnBL3cX156k-1teQ&zoom=1&tbnid=DNy-1a8BwDncMM:&tbnh=104&tbnw=142&ei=MOsHTb3uDZH24gaezf3ADQ&prev=/images%3Fq%3DoNE%2BpIECE%2BANIME%2BPICS%26um%3D1%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26biw%3D1280%26bih%3D616%26tbs%3Disch:10%2C3007&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=125&vpy=103&dur=362&hovh=122&hovw=145&tx=134&ty=112&oei=5eoHTebKOMai8QPwn5Q6&esq=15&page=7&ndsp=28&ved=1t:429,r:0,s:131&biw=1280&bih=616
Sanjisan on valetpidi :P

Väsiiinuuuuddd! Peaksin olema :P
Kuid ei ole. Unerütm sassis, magamaminekuni tund aega... koolini ... (arvutan) ... 9 h 34 min ehk uneaeg mahub veel sisse.
Mõnna päev oli, ainult lund rookima ei jõudnud.. mis siis ikka :) Loodan, et saame homme majast välja :P
Vaatan animet One Piece ja jällegi olen väga rahul. Mulle ikka satuvad head anime-nõustajad ;) Süstib mõnusat positiivset eluhoiakut ja episoode isegi rohkem kui Bleach´il, lausa üle NELJASAJA! Yess :)
Ajaa... mulle tuleb külaline Austraaliast, EKSAMISESSIOONI ajal :P Saab tore olema :D Ja õeke tahab millegipärast kangesti Saarde juba... ei tea miks ... :)
Ma ka, kullapai. Ma ka.
Mh, võibolla olen jälle üleväsinud (jutt kipub veidraks)? Proovin järgi (st kas tuleb uni peale v ei)
Cya!

Ahaaaah.... nõrk naisuke...

Olin poole kolmeni üleval, õppisin kanji´t ja hommikul olin ka MASENDUSES, sest ime ime, ma ei mäletanud enam märke, mille pärast olin poole ööni üleval.
Mis nüüd teha? Phhh..... vihane olen. Jäägu praegu ütlemata, miks.

Igastahes, kuhugi käemällu jäi see öötöö, TEAN seda. Kordasin ka. Ja lubasin endale ühe tühipäeva ehk päeva, millest SUURE osa vaatasin animet. Noh, 3 episoodi Fruits Basket´it (selline pingeline lõpukomplekt) ja sinna otsa TERVE Gokušen, mis mulle VÄGA meeldib. Ainult 13 episoodi on... aga head! Delicious! Ei saa ju inimeselt, kes oli poole ööni üleval, loota agarust ja usinust. Muuseas, käisin TLÜ arvutiklassis täna ja sain ebameeldiva shoki - JSTOR´st ei saa artikleid alla laadida, peab kohapeal lugema, st pean oma comfort zone´st välja astuma ja nagu ikka, muutused võtavad natike harjumist-harjutamist.


Ajaa... paar päeva tagasi tervitasin ma talve, ütlesin talle, et ta on teretulnud. Moonika oli alles alanud :) Ütleme nii, et ma pigem naeratan. Ei loe lehti, ei tea, mis toimub ja tegelen asjadega siis, kui nad mu teele satuvad ning üritan mitte taha ega ette mõelda. Asjad on nii nagu nad on ja sellistena ma tahan neid ka aksepteerida, ka inimesi. Ja kõik on ju mingi põhjusega, millegi vili. Miski ei kuku taevast. Peale vee erinevate vormide ja vahel kalade jm. Mina ja minu praegune elu on minu otsuste ja valikute vili. Ma aksepteerin seda ja üritan edasi... tahan, et mu elus mõned asjad muutuksid, et niimõndagi tuleks juurde ja selleks ma pean ise samme astuma. Vaikselt astungi. Muutused ei juhtu üleöö, nad küpsevad meis kaua. Minuski küpseb... päts maaleiba ja niimõnigi troopiline vili. Kindlasti ka niimõndagi muud, millest ma teadlik ei ole v praegu rääkida ei taha :)

Arigaatoogošaimashita, anime (L). Reparafiseerides eelnevalt öeldud: Õpetajad on kõikjal. Words of an AnimeJunkie (peas ütles seda Shigure-sama hääl, järgnes Yuuki-sama kommentaar.......... henna desu)

~~ Nagu aru saate, olen üleväsinud. Marss, magama!
Ilusat TALVE!!

3-kõne loengus, ma 1.. :)
Lükkasin lund, ebaproffesionaalselt. Ajasin naabrihärraga juttu ja sain koera paitada - sotsialiseerusin, tore oli. Naistepunatee on hea. Apteegis rääkis noor ilus müüjatar, et see on ka antidepressiivne.

~~
Patrick French Tibet Tibet
- viimane lõik läks hinge ja veel kuidas. Mulle meeldib see, kuidas kirjanik kirjutab. Tunnen lausa higesugulust. Pelgan veel selliseid sõnu (eelmine september-detsember), kuid selles meeldimises on killuke lunastust. :)

~~Pean pesema minema ja magama ka......... millal see mulle kohale jõuab?

Head ööd :)

Vahetpidamatu nuuskamine jp.k. tunnis :P heliträkk
~~~ˇ
Imehea ROHKE KIRSIMOOSIGA SRUUDEL, muidugi Vesivärava kohvikust (L)
~~~ˇ
Uurimistöö: Tee tee = 1 solvunud Pix
~ˇ~~
Mälestused... Räpina, Hebino... Pisike kurbusepisik ja siis jälle nägu naerul edasi
~~ˇˇ
Watashi no haha wa kawaii de shintsetsuna hito desu (L) (L) (L)!
~~ˇ~
22 EHI jõulupeole ;)
ˇˇˇ~
Lai pehme lumi lillakast taevast
~~ˇˇ
Uni, soojas mõnusas voodis, akna taga jätkumas
talvemuinasjutt~~

Nautige talve! Rõõmsat nelkidega pikitud apelsinidega, aurava mandlilaastude, rosinatega, kreekapähklitega, kaneelipulgaga glögitassiga, rõõmust säravate silmadega sõprade, taevalikult lõhnava särava ja heliseva jõulukuusega, säutsuvate linnumajas kostitust saavate talvelinnukestega ja KÕIGE muu IMELISEGA täidetud Jõuluaega Teile!

~~ˇˇ~~
Mari-sama uus kodu
ˇˇ
Emmel on kodus mo jaoks potitäis komme
ˇˇ
Üle 2 paki salfasi päevas
~ˇˇ
Kuidas esseed kirjutatakse?
~~ˇˇ~~ˇ
Leidsin uurimustöö juhendi.
~~ˇˇ
Sinine iidne hing desu!
ˇˇ~~
Päikest~!~~

Mul on ikka paganama vedanud. Uskumatult. Pere, sõbrad, kodu, ülikool jne. Nüüd peaks veel oma kodutööd ära plaanima, siis oleks veel paremini - st muidu ma muretsen, ei oska midagi teha, kuskilt pihta hakata. Proovin ;)
~~

Hakkasin täna jälle animet Fruits Basket vaatama. A true delight.
Kui seda kirjeldada... räägib inimsuhetest, suurest kurbusest üle saamisest ja siirusest-südamehäädusest, mis võidab kõik. Vlisin ka uue Jaapani ajaloo uurimustöö teema - Momoyama ajastu kunst (lisasin ka näidise Wikipeediast, mis on esmaseks tutvumiseks väga tore koht).
Korea oma peale pole veel mõelnud. Küll jõuan. Kuidagi. Üritan mitte liialt oma koolimuredele ehk sellele, kui palju teha tuleb, mõelda ja rahulikut kenasti hakkama saada.

Nüüd aga magama, head tähesärast ööd Teile!

Pisikene puhkusekene

Homme on mul taas kanji töö ja ka T&L loeng. Hetkel aga vaatan, rohkem kuulan, Tim Burton´i "Alice Imedemaal" ja naudin.
Aaa meenus, miski imeliselt imelik - nägin ülikoolikoridoris kaht koolikoridori poissi, sh iaidopoissi.
Coffee rush´i ebameeldivam ehk keerulisemini läbitav etapp on saabumas. Saan hakkama ;)
~~ ~~ ~

Tegin depressioonitresti, tulemuseks see, mida juba teadsin - olen juba pikka aega kuidagimoodi kuristiku serval tasakaalutult kõlkudes naeratanud.
Lihtsalt mingi hetk tahab nii palju välja pääseda, et seda ei saa enam teha. St välja lasta. Vähemalt tundub nii sellele, kes end vaos hoiab hirmust maailma purustada või siis lihtsalt koormaks olla sel ajal, kus kõigil nii kiire, nii palju teha ja endalgi muresi küllalt - mille jaoks siis psühholoogid on... pean ennast kokku võrma ja tõesti psühholoogi juurde minema. Mu jaks on lõppemas - õigmini, ma ei oska.. ma ei oska õnnelik olla. Mul pole eeskuju, nagu pole mul ka kogemust kasvada peres, kus on isa ja ema ehk mul pole aimu toimivast suhtest ega tunne ma ka kedagi, kes oleks oma eluga südamest rahul ja õnnelik(tegelikult isegi meenub... :D). Tahan saada just selliseks eeskujuks, seega... jõudu mulle ja rõõmu, siirast rõõmu!
Ja armastust, sest see on mu südamesoov.

Teiegi olge enda vastu ausad, ärge kartke otsida abi ja tuge, kui on seda vaja, ning armastage elu, kõike, mida see on!

Teatris käidud (http://www.draamateater.ee/index.php?lk=15&show=298) ehk teises maailmas käidud, tükk oli suurepärane ja Draamateater juba iseenesest imekaunis vaatepilt, meenutas kangesti Klimt´i maale mulle. Ema magab. Akna ees on jõulukaunistused, voodi kõrval ometi öökapp, isa poolt oma sünnipäeval toodud lauale lisandunud tool - päris kodu, minu armas pesake. Kõik olemas peale kellegi teise. Praegu aga saab õppimine mu tähelepanu ja hoole, pere ka. Mh, tulevikumuusikat - isa toob mulle kirstu, mis ei mahu uksest sisse, toob selle minu tallu. Tema sõnad. Veimevakaks - mo unistus. Siis kui me emaga teatrist naasime, ei sadanud lund. Talv on käes, kuid kevad... on kui kevadsibul. Uni on kui põhjus selleks korraks hääd ööd soovida. Päikest!

Tore päev on õhtusse jõudnud. Ilma lateta, kuid praega ;) Olen nüüd ise ühe saiajagu sees :P Fantastsüstem, kõik tänu sularahale, ehitustöödele ja lumetormile.
Aga ma ei saa kauaks siia mõtteid mõlgutama-kirjama jääda, pean natukenegi homseks valmistuma ~~~ema tuleb ju siia! Rõõm :D

Palju

teha, lugeda, ootusi, lootusi
mida ei oska, mida kardan, mida tahan
mida tahan endale ometi lubada
kannatlikust, ootamaks õiget aega
rõõmu, naeratamaks veel ja veel
õnne, õnnestumisi, edu, täituvaid unistusi
säravaid tähti, langevaid lumehelbeid
sahisevaid lehti, vulisevaid ojakesi
rõõmupisaraid ~~aitäh!

Mõnikord on nii, et tahaks rääkida. Kisendavalt, aga ei saa. Keel ei suuda edasi anda neid tundeid. Hirmuvärin - "kas küünal on kustunud?" Olen nugadel. Ei oska muudmoodi, vabanda. Smart move ehk liigutasin küünalt arvuti tagant nähtavamasse kohta. Hakkan nüüd kolmandat Zeami traktaati lugema (ingliskeelne, aga lühike ;)) ja .. tahaks rääkida.. kuid see poleks viisakas ja ma pole võimeline seda õieti tegema.
Sellel ajal võiksid tähed eriti säravalt särada ja kuu apelsini järgi lõhnata ehk kõik maailma imed Su jaoks maa peale tulla. Ehk ma ikkagi kirjasin midagi välja.. rumal nagu ma olen.

Cinnamon, my love
ehk kannel-kaneel



http://www.webmd.com/food-recipes/features/cinnamon-ten-fun-facts?ecd=wnl_hlc_111810


Ma tõesti armastan kaneeli. Ta on mo jaoks midagi sooja ja maiset, ju on temas oma kodumaa päikest ja mulda.


Fotot otsides komistasin ka sellise toreda lehe pääle:
http://www.naturalhomemagazine.com/blogs/blog.aspx?blogid=2147483735&tag=stomach
(sealt on pärit ka blogisissekannet kaunistav lehtedega pilt, teine imetolmune on Google´st, otsingusõnadeks "cinnamon pictures"), kusjuures mõjust veresuhkrule olen varemgi kuulnud :)

Facebook´i avarustest:


‎~There is a wonderful Mythical Law of Nature that the three things we crave most in life - Happiness, Freedom & Peace of Mind - are always attained by giving them to someone else. ~

Impaired by fear.


The frosted flower

A heart wavered. Bounds keeping the being intact were tautened, exceeding their limits and so the strings snapped - pearls flew about and broke, shattering into uncountable pieces small as dust. Blood kept on flowing, now quivering to a different tune - the harmonious melody was no more, notes off-cord rang trough chaos. Yet something remained intact - The Core. So the flower did not cease to be, but frosted over. And in.
Moons and Suns have passed, shone light upon this bloom. Solemnly it remains gleaming amidst green awaiting for One, in whose warmth it could melt. For when there is winter, there is spring or there would be none.

Olen täna nukker. Lootsin kellegi abile, mida veel ei tule - see tuleb siis, kui on vast juba liiga hilja. Sain täna ka natuke out of the box õppevahendi sensei´lt, seega on kõik tegelikult tasakaalus. Kurb olen ikkagi.. tõenäoliselt on asi kahes rummikoogis, mida endale pika koolipäeva lõpetuseks lubasin. Anime, kohv ja shokolaad - minu narkootikumid :9 Esimeses kanji töös sain 80%, tegingi lambist vigu, nt lugesin sõnast "hetake"("alepõld") hoopis "hetana"("mitte osav") välja - so me. Ja järgmine neljapäev saan ma chailatet v latet v piparmündikakaod juua selle eest otseselt maksmata, sest kaudselt maksin selle eest täna ;) ehk elu on ilus.

~~
at my darkest hour
I shine the brightest
to fool You
for my pride
I sacrifice my life
so no one
knows to approach
to lend a helping hand
for: "she shines!"
and I do shine
(that shine is ill)
up above
among the stars
out of the reach
of helping hands
(for the sake
of Your lives)
in the embrace
of the dark, asleep
amidst far dreams
wake me up
when You
finally
realize
...

Confession, Dreaming Animated Dreams

a coffee rush reaches it´s natural end
- RHCP´ "Snow"; sadness, rather calm
remembering reality: tasks set, not completed
cloudpicked new started, course unknown
anyways
a coffee rush breaks to a yawn, soar eyes
a night´s sleep follows, then dawn of another day
like all these days
of a hermit in a modern hut
seeking for amusement to forget the obvious
loneliness
sadness, despair, a frighting still -
degeneration amidst these needs, thirsts unquenched
brought to mind sip by sip, brown and heavenly
but i guess that this must be, trust this faith
see the dawn, eve, moon and sun deep or shallow
- all is as it is and "we have forever"
and a bit of that infinite eternity for a silly coffee rush


~~
Elust ja kohvist joobnud. Tänane on veider päev. Komistasin "preeyeka, preeyeka" otsa, lubasin minna 29ndal saapaid maalima kõrvaltuppa, jumaldan lahjat kohvi ja kerge shokolaadivõõbaga küpsiseid... ja oma halba mälu. Häid sõpru. Märkamatult saabunud uneaega.

~~
Avastasin Viikingi blogi. Kui värskendav! Meenutus kommuuniköögist: "Ma ei saa Animatsiooni ;) asendada" ehk mäletan. Mäletan ka ... seda, mida vast poleks tahtnud sinu kohta teada saada, keeruline on selliste teadmistega minusugusel elada.
Ja ma ei taha sind näha, sest oleksin kohe algusest saati katki.

~~
Meie tänava laps, kelle sirgumist poole meetrisest meetriseni olen näinud, laulab nagu Kerli. Elust läbiimbunud muusik sulab "Goldmundi ja Nartsissi", mis omakorda sulab jaapani budistlikku kirjandusse... Päev õhtusse, nutt rahusse. Ise sulan oma aega.

Austaja kirjutas üle pika aja, tunnen end meelitatult ja õnnelikult, olenemata sellest, et ta pole see, kellest allpool juttu. Kuid praegu olen sellegagi rahul. Rõõmus. Meelitatud. :)

~~
"... that just means, that I love him"

wanting things, that are bad for me ehk üks täht ühes brauseris...
õigemini ma õpin tunnistama oma võimete ja võimaluste piire, vaatan näkku nõrgale õrnale minale, kelle pisarad on alles kuivamas. Kui ta veel üriab läheneda sellele roosile, okkasele veriroosile... ei, seda ma ei või. Kui ma hoolin enda elust, siis ma ei või. Roos Olemata Asjade Maal. Roos pole halb, ma lihtsalt pole veel seal, kus võin ta lahti harutada, ma ole veel see, kes seda suudab; aga ma saan temaks. Iga päevaga saan ma üha rohkem temaks - Roosiharutajaks, kes harutab lahti Veriroosi - ja siis saan ma vabalt hingata. Ometi.

Mõnikord on asjadest valesti arusaamisel ka positiivsed tagajärjed, näiteks minust kirjutati luuletus - südamest aitäh, õeke.
Nüüd on selline tunne, nagu lasuks minulgi kohustus temast kirjutada - nii need asjad vast vanasti käisid, kui mukashino hito roamed the lands :p (jube tore on, saan veel keerukamas pudikeeles kirjatada) - mäletad loengumaterjali? ;) Roostes v mitte, here it goes (keelevahetus)


*
vast nii sünnibki ilu
- läbi pisarate
vaadates päikest

hingeõis avaneb ka talvekülmas


**
minu silmis oled...

... särtsuv ja praksuv
(vulisev ja tormav)
kevadine, värske
(sügist sees hoidev)
naerusuine
(pisar voolab)
üle lompide hüppav
(ookeane ületav)
tähti vaatav tüdruk
(piiritu hing)
kummaline, lahke
- ise härmas annab sooja!

... laululind, sinilind
tulilind ja ööbik roosipuul
hõbelõnga keerutaja
siidiniidi kuduja

... noor, palju veel
on sul mägesi, mida vallutada
põhjuseid südant valutada
kuulata-vaadata maailma ilu
ja maailmast luua enese ilu
päevast päeva õnnes-kurbuses
hoida süda õrnana, hing hellana
et ei ükski meeleliigutus
hetk hindamatu kaotsi ei läheks

... Hea Süda, Sõber Hindamatu
Mo Õeke Väike, mitte vaikne
- rõõm on vast kahepoolne
et oleme kohtunud
me kaks nii isemoodi
samamoodi tegelast


***
inimlaps olla
on saatus
mõllata tulena
tormata tuulena
mässata merena
"sädemena tõusta tähtedeni,
vihmapiisna langeda ookeani"
olla hing hingede seas
selge kui päev, pehme kui öö



Gerda-Liisile
10. november 2010




Sai käsi lahti kirrjutatud :)

pragunenud
tolmav maa
ei kuum, ei külm
tolmav, kuiv
õhk virvedab
ei näe
selgelt
lõhnu pole
hääli
samuti
vaikin
sõnad tunduvad siin mõttetud
mõttedki
"unistus"
aga elab ka siin
- liiva all on jõed

Killuke koolielu ilu



Jaapani klassikaline luule


Shinkokinshu


Printsess Shikishi


Kevadlaul

mäed on sügavad
kevadet nad ei tunne
mändide uksest
aeg-ajalt pudeneb vaid
lumevee kalliskive

I want to cry and that´s completely OK. But I do not cry. I will go out and ... smile.

Puterdan jaapani keele tunnis ikka korralikult. Lisaks ajan asju sassi .. ka nii, et vastan järgmisele küsimusele, mida ma pole veel lugenudki. Aitäh, aastavahetuse pidu! :D

~~

Ema saatis Saarest kartuleid, mis sulavad pannil

~~

"Õiekiri võib longata ka", kusjuures oma mõttes tegin vea sõnasse "longata" - vestlusest Pixiga

Do not reject me, don´t leave me all alone again...

Elu on jäädavalt roosamanna. Iga nukra asja kohta lajatab pähe trobikond positiivseid, suht nagu vihmapiisk : tonn pilvevatti. Isegi kui tahaks praegu nukker olla, ei saaks. Ja tehtud vigu ja tegematajätmisi üldse saab tasuda ka pisiõnnetustega võtmes kasutamata bussipilet prügikastis - korterivõtmed Kuressaares, mina Tallinnas - teevesi nii tassis kui ka tassi ümber - lillevaas otsustas käsitöövahendeid kasta.
Paha tuju läheb üle ja tuleb taas, kuid vahepeal paistab päike. Mh... sir Pratchett kirjutab oma raamatus "Kübaratäis taevast", et koguaeg ei jaksagi ärkvel olla, ma nüüd parafraseeriksin teda: kogu aeg ei jaksagi selge olla. Loogiliselt järeldades, on seega elu aluseks vahelduv pilvisus. Piisavalt pisaravihma ja paljupalju taevavatti, mis meieni vaid õige koguse päiksejõudu laseb.
Siin enam ei saja, pilvevesi on maa sisse saanud ja salajõed kohisevad valjult - lootus sirutab üha oma tiibu, ruumi on, soovi ka. Kogu see imeline avar täheruum on ju mu päralt.
Sinulegi on ruumi, tule külla, jää korraks või igaveseks. Süda ütleb, mida teha. Ainult kuula. Ütle mullegi, maapealsele lapsele, ta vajab veel su sõnu. Olgu su vastus üks või teine, mu taevapealne hing õnnistab sind. Ootan su häält. Ja käsivarsi, kes soojale rinnale suruks, et see kevadejahedus mu sees sulaks.
Verepiisk ilmub pragunenud huultele, kuid sellest pole midagi - vaata, ma naeratan!

http://www.youtube.com/watch?v=USFr5VeLQ2o



ruumis avaras tähtede seas
kaks tüdrukut vaatavad teineteisele otsa
üks valge rahu ja üks must masendus
silmis valgus ja tühjus, tumepunane kirg ja piin
siidkäsi ja peened sõrmed kärisenud pitsist kätises
hoiavad, lahti ei lase

mustaks tõmbunud veri krabiseb
ta teist kätt surub sügavale pihku
see, kes vaikust pole leidnud veel
- vaikib küll, kuid sees karjatab
naelu südames tuul riivab
õrnalt ja pehmelt, see koidueelne iil

päike läheneb, päike rinnas valge riide all
naelad värisevad, veri voolab, punane
üha säravam, eredam on nire
mis üle sõrmede voolab, igavikku kukub
seal, ruumis avaras tähtede seas
embab neitsi valge neidu tumepunases rüüs
kui last, hirmunud last
see koit jääb sinna kumama, südamesse sametisse



valgele kleidikangale hele veri õied joonistas
- päeva roheluses seisab naine roosas kleidis
ja vaatab
otse Päikesesse

Kodus
~~Tegin terve päeva süüa
~leiuatasin retsepte
Nautisin
~~Päike paistis
~~Pere...
Jumalik!

Rõõm teha sõbrale poole ööni kingitust.

Ja sulelund sadas täna ja ma sain kanji töös 80% 100%st :)

Kokkuvõttes: ilus pikk päev oli. Homme olen samal ajal Kuressaares -
puhkus algab!

Enne aga ehitame maja ja peame sünnipäeva :D


Head ööd!

Ikkgi armunud. Fakt. Suht mõttetu. Vähemalt konteksti arvestades. Saan Ta jaoks olemas olla, nii nagu Tema vajab. Ja järjekordselt imestan, kuidas mu animevaatamine ja isiklikud suhted süngivad. Homme töö, püüan õppimist jätkata. Õppimisvajadus tuhmus tundepalavikus... "nägin oma südamesse" nagu nägi Kagome. Mu sõnad, mis Talle ütlesin, lõikasid mind ennast - klaasikillud, vahedad, palju. Olen kurb, et Ta mind enda lähedale ei lase. Tahan Temaga olla, Teda hoida, armastada.. aga ma ei saa ja see teeb kurvaks. Väga. Kuid saan hakkama, ja püüan endast anda kõik, et Teda aidata.
Ja ka mina ... ka mul pole seda, mida enim soovin. Armsamat. Teda saan ma ehitada armastusega elu vastu, juhtida ta naeruga oma teele. Pean uskuma, et väärin Teda. Õnne. See on raske, eriti kui... . Mõistad? Sina.
Süda on olemas. Tänase päeva kink on just see meenutus - mul on üks armastav süda. Valutav väike punane süda.

See ei ole päris, ei saa olla, aga on!
http://www.dessertsforbreakfast.com/2010/09/potw-chai-pancakes-with-black-tea.html

ehk "Jumal küll, mis Maailmaga lahti on, et Taevas maapeal on?"

:D

Aitäh, ärra On.

Käi mu teed ka edaspidi, sa, hetk õnnis, rahulik.
Hoia mind südames ikka, emake armas.
Räägi minuga ikka, suikunud lapsega.
Ma kuulen, kallis, ma kuulen ja mõistan.
Jumala aasal ma sind tänan, toon sulle lilli ja kallistan.


http://www.youtube.com/watch?v=YQVKb7pWF9Y&feature=related

Libliktiivuline♥ kirjutas selle pildi pääle
mõeldes - vaadates:









A pink flower of hope


hopes
relentless
filling my chest
spreading their wings
the sadness no more
resists, steps aside
light of dawn, pink
wraps around
my body and soul
the love of flowers
resonates in my laughter
chirps of little birds
shine in my smile
in autumn winds
there is sakura for me
falling, swaying softly
toughing my cheek slightly
i open my eyes to see
no one around
rain falls, icy, winds piercing
hands cold, face pale, white
tears in my eyes i faintly smile
yes, because somewhere
still beats a heart
lingers a dream,
twinkling hope

Öö. Õrnroosad preeriakellad aniiskollases vaasis valgete pitskardinatega nukukese toas. Muinasjutus. Muiasjutulises igapäevamaailmas. Pärnalehelaiguline asfalt, peegeldades tähetäppe sünkmustas sügistaevas. Tuul räägib akna taga, süsi laulab ahju all ja arooniapõõsal on viimased punakasoranzid lehed, rohi ja maapirn on veel rohelised, vahtralehed ookrikarva krõbisevad, vihm näitab ära kõik Vesivärava tänava lapiteki õmbluskohad. Söön ema toodud koduseid kaerahelbeküpsiseid ja apelsinimaitselisi trühvleid, vaatan, kuidas deemoni süda ärkab ja nädalavahetusel õpin kanji 2 esimest õppetükki neljapäevaseks (mokuyoobi, Puu päev) tööks ja oskan nüüd ligi pääseda süvaveebile... Tahan maalida. Vaatame.. ehk on ka endal aega värvidega olla - värviline maailm paneb sellest unistama, loob soovi luua.. sest ma olengi värviline maailm ja see, kellest see olema sai. Õrnroosa preeriakell aniiskollases vaasis...

Väsimus on hea

Järjekordselt saanud vastuseks "ei", enda arvates kurva, üksildase ja psüühiliselt labiilse inimesena on mul rõõm tunda end normaalsena ja just sellisena: keha üleväsimusest nõrk, sees suur rõõm enda arvates edukalt tehtud koolitööst. Tõeline maraton. Praegu on puhkepaus ehk box`i heitmine - noh, magama lähen. Ja päriselt, töö tegemine pole "selle teema" vältimine, vaid selle tegemine, mida on vaja teha ja ma kirjutasin Talle. Elul on mu jaoks veel palju ilusat varuks, usun seda. Siiralt ja kogu oma armastava südamega.
Ehk: sain uue sõbra, uue kogemuse, uued võimalused. Lühidalt: avara maailma.


Ai!

Lootos

http://www.youtube.com/watch?v=U66L3t68D5A



hõljuda
kõrgel
kusagil
eemal
mittekuskil
elusive
a scent
divine
õitseda
kaljunukil
kõige kohal
tuulte käes
väike lill




täna on jaapani keeles esimene hindeline töö. olen terve päeva õppinud. kardan, kuid.. jah, ma kardan, tunnen hirmu. viha. suutmatust. tahan oma tundeid välja lasta, aga maailm on nii õrn.. ma ei saa neist sedasi vabaks.. jääb vaid alkeemiku tee. aastad. aastakümned. kloostrini, mida juba tean. pean uskuma. õpin uskuma. õpin südamest naerma. südamest.
öö. kaunist tähetäpilist und Teile.


kas olete kuulanud, kuidas süsi laulab? jää? nad laulavad. helisevad

Roosa

mina siin naeratades laules tantsides
olen üdini roosa luust lihast läbi
kuhugi sinna välja mida silm ei näe
kus valgusesse enesesse sulab koidu kuma
oh, õrn ja soe hurmavalt magus siidine rõõm
mässib pehmesse loori udupilve säravasse
jalad tõusevad maast tiivad tärkavad
ja elu on imeline käia oma teed
ees roosad prillid nuusutades roose
roosa taeva all sees roosa maailm
õitemeri roosimoos vaarikad
lootus näha silmi särvaid
ja õnn et olla saan siin just nii
oodata lennata unistada naeratada
Sulle :)

Tere toreda päeva õhtust :)


Beating around the bush


Täna juhtus selline ootamatu asi, mis johtus minu ümberlükkamatust tobedusest ja nunnudusest. Igastahes säran ma juba paar tundi ja loodan, et kauemgi. Little Crazy Thing Called Love. Ajab jah pea sassi ja enamgi. Mo jaoks kõige hullem aspekt on janu, mida on keeruline kustutada, vähemalt mo olukorras. Ju saab selegagi hakkama, üht või teistmoodi. Üks viis on alkeemikute viis, vähemalt ma kutsun seda nii ( ülse ei propageeri siin üldtunnustatud tõdesi, vaid oma isiklike arvamusi ja propageerimine pole nende kohta õige sõna.. pigem olen ullike ja ütlen nad välja sellistena nagu nad antud ajahetkel on ) - no jah, olen nati mõjutatud Coelho raamatust "Alkeemik", mis mulle meeldis jne. Igastahes tähendab see ühest asjast hoopis millegi muu tegemist, kui tavakeele-tavamõtlemise raamidesse jääda ( tegelikult on üks ja kaks üks niikuinii :P ). Janu tähendab seda, et midagi on puudu ja see puudu olev on väljaspool... või tegelikult eneses :P Esimesena haaran ma väljapoole, alles hiljem meenub, et eneses on see vajaminev olemas ja seda mõistes toimub ... janust vabanemine. Vaat nii tark ma veel ei ole, nii osav jne et selle alkeemia-trikiga hakkama saaksin. Seega sirutun Tema poole. Praegu on Tema mu jaoks Vesi. Päike, Kuu, kõik. Sest minus on soov-unelm-teadmine, et ka kaks on üks. Seegi on meistritükk, kuid võimalik. Päris tore tee tundub mulle, kuigi Maailm teekaaslasena on ka vahva ja hooliv. Ja avatud, tal pole kolmanda, neljanda, viieümnenda, kolmekümnetuhandenda kaaslase vastu midagi. Mmm uni. Meenub, et peaks puhkama, et jaksaks ilusat sygist nautida. Ilusat elu, mille ilus osa on ka Tema. Kõike kaunist Teile!

Millal see lõppeb? Palun, et kohe. Sel hetkel. Et kivi mu rinnult ja koorem mu seljalt kaoks, haihtuks. Et klomp mu kurgus sulaks õhuks ja ma hingaks selle välja, vabalt ja sügavalt hingata saaks. Et kivist müürid mu ümber saaks helesinisteks liblikateks, mis sulaksid taevaga ühte. Et piiridest saaksid piiritajad, kes lendaksid pesade pole. Et armastaksin ja oleksin armastatud. Et mu süda räägiks valjult ja ma kuuleksin maailma häält, selgelt ja klaarilt.

Ja avastasin täna enda jaoks Gunnar Grapsi muusika. "Valgus", "Kaotan" ja ei tea, mis veel.... mulle meeldib. Aga jah.. soovitan eelnevat teksti lugeda kuulates "Valgust". Kõlab hästi, valgust kuulates. Tõesti, mu jaoks on need laulud kui pimedasse tuppa ootamatult paistev hele päiksekiir, pimestavalt ere. Kaunis!

~~ ♥ ~ Liblikaotsing :)
http://www.etsy.com/shop/carambatack?page=1

"Siin on sõnad! Sõnad! Sõnad! Jee!" ehk vaatasin seda: http://www.animecrazy.net/bleach-episode-291/192105

ehk täna on see õnnis päev, mil animel "Bleach" uus osa välja tuli. Minu püha päev. Eriline-jumalik on see, et lauludel on inglisekeelsed sõnad all olemas, tavaliselt pole. Paar kuud olen sattunud vaatama "Bleach"-i videote variante, mil pole sõnu toodud. Täna on nad tagasi. Asi on selles, et laulusõnades on olemas, minu jaoks, selle lauluga algavate-lõppevate episoodide rühma sisu. Kandev idee peegeldub-sisaldub ka neis. Ta häälestab vaatajat, st "vaata selles tundespektri osas".


Minu jaoks on "Bleach" midagi... äärmiselt olulist. Ma vaatan seda läbi oma "prillide", minu hingesilmadele räägib see seda, mida mu kõrvad-mõistus vajavad, just seda, mida vajan. Omamoodi harmoonia on saanud olema minu elu ja selle anime vahel, see on saanud mulle kalliks ja armsaks ja sõbraks.

Tõsi.. sellel on omad põhjused, nt toosama hirm. Ma kardan inimesi. Nad teevad haiget. Väga. Just need, keda usaldan. Kellelt ma midagi vajan, kes ei saa mulle seda anda. Elama õppida... õpin seda kogu elu. Kuidas mõista ja aru saada hirmust, hingest, armastusest ja kõigest muust, mis me teel. Ka kurbusest ja vihast, pisaratest. Üksindusest. Kuna ma inimesi pelgan, tuleb maailm minuni läbi teiste kanalite.

Ja ma loodan, soovin, et mul oleksid kunagi samasugused kaaslased nagu Kaname-sama´l.



Ma vaatan Sind oma hingega. Aitäh. Kummardan ja pobisen tänusõnu. Taas. Sest mu ees on mu Sensei. Arigato, "Bleach"

A little bit more. Ootan.
See on üks viis kuidas seda kõike vaadata. Üks viis mõelda. Elu on mu jaoks nii keeruline, sest ma ei suuda vaadata maailma ühel kindlal moel.. olgu, ühel kindlal vaatan: nähes paralleelselt vähemalt kaht võimaliku versiooni toimuvast, nö musta ja valget ja sinna otsa veel tunne "something more", mis on suht sama, et mu majal pole katust ega lage, vaid ma vahin alati ainiti tähti. See on mu mõistus, mu armas arunatuke - laps, kes selg rohelises kõrges rohus vaatab tähti, tahab nendega rääkida ja sõber olla, kuid ei suuda, sest kardab. Taevas on ju NII suur. Hing ja mu mõistuski teab, et ta Hing ongi Tähed, ja seepärast vaatan ma edasi, mis sest, et kardan. Mis sellest, et ma nutan, et kurbus mind lämmatab. Ma vaatan edasi. Süda murdub, sureb, ärkab ellu. Rohi jääb alati alles, tähed ka ja moonid õõtsuvad tuules. Keegi laulab koguaeg, keegi hoiab koguaeg mu käest, aga ma ei kuule ega näe. Ma ei näe, aga olen tänulik. Naeratan, sest meloodia on niivõrd kaunis. Vaikus heliseb.

.. igatsen ja unistan KÕIGEST hoolimata. Nii jääb. Ju peab. Miski pole ilmaasjata. Absoluutselt. Usun seda, siiralt, kogu oma armastava südamega.

& Tartu on ilus, sõbrad on head ja jumaldan botaanikaaeda ja Mõmmi-Aabitsat ja väikesi lapsi ja Päikest :) Ja mõtlen Talle.. alati. See pole halb ega hea. See on lihtsalt tõde.

Kallistan :)

Mh.*
Ilus ilm = jalutuskäik pargis. Täna käisin esimest korda Russalka juures, mere ääres. Päike oli loojumas, meri heledam kui taevas. Sile. Külm oli. Aga päike kuldas puid, kollased-punased toonid kumasid soojalt, muinasjutuliselt. Lilleaeda jõudes lausa tundsin, kuidas need kirkad värvid mind ravivad. Mul pole vaja teda, kuidas ja kes mind ravib, et see juhtuks - mõnikord ma märkan seda, kuid tavaliselt mitte. Kui märkan, siis tänan ja tahaks rõõmust nutta. Nutta. Muidu nutan muudel põhjustel. Sees on nii palju, mis tahaks välja. Mitte nii rõõmsat. Kuid elu on ikkagi ilus ja imeline. Nt kool ja sealsed inimesed - intelligendid. Ehedad. Tagasihoidlikud ja karged. Imetlen neid, sest tunnen end absoluutse vastandina neile, koerakõrvadega pätakana. Ah, tean, et olen liiga karm, kuid... ikkagi! Ma poleks nii, kui ma oleks hea... kummitab peas, ükskõik kui positiivne ma olla üritan. Aga ma olen positiivne, fake it til you make it ja elu läheb edasi. Elu, mida ma armastan. Päike tuletab seda mulle meelde. Kuu ka. Maailm :D Jah, inimesed ka. Tänan Teid!

*Koerakõrvse pätaka keeles tähendab see ükskõik millist kellaaega v ajamäärangut v vastavat tervitust. Universaal, mis mahutab palju.

28. september oli mu jaoks Valguse päev.. juu ongi vaja harmoonia tarvis selliseid teravaid vastandumisi nagu Estonia hukk ja lihtsalt imeline tulevärk Kadrioru pargi selle suvehoojaaja lõpetuseks.
Koolist - olen oma praeguse tunniplaaniga äärmiselt rahul. Õekese sõnadega võiks öelda, et hostelikamba auks "Tiibet ja Lääs" ja õekese ;) auks "Zeami traktaadid".
Animed - "Aishiteruze Baby" kolmandat korda? ülevaatamisel. Jätkuvalt väga hea. "Bleach"-i selle nädala osa süvendam mu austust tema enda ja Kubo-sensei vastu. Värskendav on näha asju teiste nurkade alt, vaadata joonistatud filosoofiaõpikut. Natuke rahuldab mu janu selles osas.
Südamest - tulevärk ravis. Üldse sain aru, et sellest pisikesest toast väljas on suure maailma õhk, mis ravib. Aga.. temal on hullem. Palju hullem. Saatsin talle hommikul alla lisatud video.. samas mulle tundub, et laul justkui kõnetaks naist, keda laulja armastab või on kunagi armastanud.. kummaline...
Üldse on elu kummaline ja imeline. Näen asju ette, suhtlen telepaatiliselt ja saan jälle magada, vähemalt sel ööl - lootus sureb viimasena!
Nüüd kallistan. Lobiseja peab koristama hakkama. Sina aga kuula laulu, mõtle ja ela edasi - täiel rinnal, soovitan soojalt.

Päikest!


http://www.youtube.com/watch?v=RqFXZMdpMuk
ehk "need mehed tuletavad meelde, miks nad mu absoluutsete lemmikute sekka kuuluvad".
Kummardan Teie ees pobisedes tänusõnu.

You don´t actually agree with Life, but do, My Love, love Life - try and you´ll understand. Just as it comes - be amazed, be frightened, scream and laugh - but most important - Love. Always. Even if there is no time, even if the World ends tomorrow. Love.

Taipasin natuke aega tagasi, et ma kardan unistada. Kui unistan, siis vaid vargsi.
Hirmust, et keegi seal ülal märkab, ja võtab sellegi minult ära - mul on saanud kombeks uskuda, et millegi väga soovimine, millegist unistamine on parim viis kindlustamaks seda, et see asi mitte kunagi ei juhtu. Siis tekib lõhe unistuse ja reaalsuse vahele - unistus on nii kauge, niivõrd võimatuna näiv.. eriti kui teel selleni on tagasilöögid ja neid on... Mu õrn kartev süda jätab siis löögi vahele ja tõmbub eemale, üritab peitu pugeda. Samas :) on ta kangekaelne ja järjekindel uskumaks, et ta võib eksida ja et kõik võib teistmoodi olla ja minna. "Ma ei pruugi veel kõike mõista, täielikult", "iga asi omal ajal", "kõigel on põhjus" on minu motod ootamisest-elamisest rääkides. Jah, ma vaatan ja olen tulevikus ja mitte hetke ilus. Ma kardan hetke nagu kõike muud, peidan oma silmi tema eest nagu selle eest, keda armastan, et ta ei näeks mu ootusi ja lootusi, et ta ei näeks mu kurbust tunneks kohustust mu meele järgi olla. Varjan oma silmi, et ta käituks oma südame, mitte minu tahtmiste järgi, sest tõeline armastus on ju see, kui kõnelevad südamed, mitte nõuavad ja alistuvad mõistused.

Ja nii on raske elada. Minul, kes ma olen vaid kübekesest teadmisest-tundmisest osa saanud, kübeke kõike mõistnud ja kes ma alati kahtlen ja uskuda kardan - mu jalge all pole kunagi kindlat pinda ja tunnen end alati uppuja-kaotsi minejana, sest ma pean ellu jäämiseks, hingamiseks suutma võimatut - käima vee peal. Uskuma. Aga ma upun, kardan... mõnikord ma ei jaksa enam karta ja hirmu tunda ja upungi ja ärkan ja näen korraks maailma tõesti teisiti, ilma hirmuta - kui iga asi on oma kohal, täpselt nii nagu peab, kus kõik kiirgab ja kus on kerge ja selge. Need korrad-hetked ei kesta kaua, sest ma kardan uskuda, sest ma kahtlen.. Olen üritanud.. nii jääda, kuid pole suutnud.. mind on olnud kerge rööpast välja viia.. ma ei ole uskunud.. kuid tahan alati uskuda. Sisimas. Sisimas ma hüüan välja oma südamesoove, seal säravad mu unistused päikestena, mürisevad äikesena. Loodusjõud ja loomisjõud, unistused on jõud luua, tuua midagi sisimast nö välja - tubli teoreetik-esoteerik olen.. arglik praktik, kes edeneb aeglaselt. Kuid nagu Pärl on öelnud, nagu ta kuskilt-kelleltki on kuulnud: "Ära muretse, sul on terve igavik aega". See "igavik" tundub sooja ja hoolivana, sest tema on mulle seda rääkinud... tema, kes on mu vastu olnud soe ja hooliv. Kui need sõnad mulle meenuvad, naeratan ma läbi nutu.



Selline olekski üks pikem pilguheit mu mõtte-tundemaailma mitte-luulevormis. Kirjutamissoovi väljaelamine - ma tahan kangesti kirjutada, see on üks mu tugevamaid vajadusi, üks mu suurimaid naudinguid. Mitte peidus olla, vaid tulla Teie ette ja taibata, et mul pole vaja karta. Olen omade seas ja kõik on hea :)






*Foto on leitud Google´st sõnaotsinguga "peony". Tegu on metsiku pojengiga :D

why do i remember think of such things
write such things which hurt torture
- thoughts dreams hunches outside the box
losing grip of reality and making up a hand
to grasp mine save me keep me alive outside the box
where it is still cold - i have not discovered fire yet
and my tears have crystallized and piled up in this icy place
- i sleep in the snow with no fear
here death is a peaceful slumber being lost a nap
understanding a twinkle in the sky


152822910
kuulates
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1097243&lang=

Sadness prevails
A glimpse
of promised
and I may drown
lose
forget
but my soul is saved
for for a moment I believed


kuulates:
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1097273&lang=

21521910

Muld, öö, kurbus.. hommik 11910


Ärkasin vihasena, siis sai sellest vihast kurbus ja siis see luuletus "Mulda mitte karta", inglise keeles "Not to be afraid of soil".
Tõlkisin selle Orkuti luulekommuuni Poetry and Creative writing tarvis inglise keelde, siin blogis toon samuti ära nii originaali kui ka tõlke.


"Mitte karta mulda"


Kõik me saame selle mida me vajame

kui aeg on küps kui meis endis

on viljatera küpseks saanud

Siis saab meis olema kuldne viljaväli

oma ilus ootamas aega

mil saabub see kes koristab saagi

ja paneb selle tallele

Seal ta oma tarkuses ootab

kuni saabub see kel on seda vaja




Mõeldes Mariale ja endale
ja Teile, Elu
kirjutatud Kadriorus
hommik 11910




Tõlge:

"Not to be afraid of soil"


We all get what we need

when the time is ripe when in ourselves

the grain has ripened

When there shall be a golden field in us

in it´s beauty waiting for the time

when arrives the one who harvests the crop

and lays it by

Where it waits in it´s wisdom

till comes the one who needs it





Thinking of Maria and myself
and You, Life
written in Kadriorg
morning 11910

someward spherically speaking
love shall never leave me
nor ever comes and never goes
it never rains, flowers never blossom
and yet always do

***

Armunud. Esimest korda nii, et ka minusse on just see sama inimene, meessoost :) samuti armunud. Kummaline. Kummastav. Hea. Keeruline, karidega, kurvidega, kuid tuumas siiski vast ei hea ega halb. Elame edasi ja teeme sinna juurde kuuluvat, nt magame. Head ööd ja sära edasi, täheke!

& mu väikesele 15-aatasele õekesele lauluke ühest animest ühest 15-aastasest poisist - üks mu Leitud Tähti Sulle, mu hispaania keelt õppinud Täheke :)

http://www.youtube.com/watch?v=nhhT13BqhnE&feature=related