Jõin kella kaheksast kohvi. Poole üheksast kuulan U2 laulu The Sweetest Thing ja mõtlen-tunnen, et praegu see on - mu elu on nii magus kui piimasuhkrukohvi maik mu suus.
Mul on uus vaarikapunane eluetapp, ma naeran ja praegu ma nutta ei taha ning sellest mulle õnneks piisab. Olen küll liiga väsinud, et peale tööd õues olla ja suve nautida, kuid mul on sõbrad, kes panevad mind naerma ja kelle rõõmu üle saan rõõmus olla ja nii on lihtsalt super. Hea kohvilaks või mis !
Bleach´i uus osa oli hää nagu alati ja Nozomi-san on nii vapper, imetlen & tihti itsitan omaette, et kui palju ma Hancocki moodi käitunud olen, Eiichiro Oda on seda väga hästi tabanud - ehk miks ma vahel tööd tehes jube tobedalt-soojalt naeratan :)
Tööd mul veel .. arvutan .. protsent .. segatakse ... 8,571428571 % ehk isegi mäletasin protsendileidmise loogikat, vist sest see on nii veider - minu jaoks :P ehk viimane nädal läheb. Nädalalõpp saab olema kreisi, sest tahaks kolmes kohas korraga olla ja vaat seda ma ei oska. Nii et vabandust juba ette, kui kedagi jälle alt vean.
Täna aga on jätkuvalt Bleach´i- ehk teisipäev ja täna mul vedas - sain oma pesa jaoks rulli imekaunist tapeeti, mis mulle ÜLImeeldib ja millest saab koguni kolm paani :P :D !!

Vedamist Teilegi ja parimaid *rusikaid silmaauku* soovides,
Hel(l) :P

Why do these things happen to me? No ordinary stuff, just the weird-out-of-the-blues & not once nor twice! Aarrg I´d hate it if only it wouldn´t feel so good and yes, the weirdest thing about this weirdness is how good it is. Too senstitive, this little cherry-me and solar-sun-warmth has been to attract butterflies for how long? :D So I just have to tune down my instincts and not fly into the flame this time. Yes, little cherry-me a hybrid of phoenix-butterfly and some other nasty creatures. & a funny movie´s effect is kicking in ;)

I bid goodnight, my dear
and light the stars
for thy peaceful sleep
on my way out


Thank You, minna

* My friends are trying to make me cry *

& "viimane kord" 3ndat korda ehk see sama U2 laul mängib 6ndat korda.

how much can you take
in, no spitting out
the sour, dissapointed
truth
seasalt dries on hair
eyelashes, like ice
under icy blue sky
crystallized emotions
flowers lifeless
reflecting life
voice, no sound
hollow, yet speaks
miracles
lights Suns in new skies
blooms roses in waves
lips pale, skin white
in a cold world
holds a heart of fire
for a friend bound to
return


written listening to U2 With Or Without You

Beautiful ...

The Special Band 2

U2 Running To Stand Still

Album, released on my birth year. Creepy and good. It is one of the few originals I own. The second is RHCP Live at Hyde Park. The third, the Urb brothers, a gift from a Pearl. My Pearl. Memories :) meaning I am running away from my problems, again. Got some things to do, so .. bye! ;)

& now, the next day, something done and something to add. U2 is one of the cornerstones too, definetly. Songs like One and Pride... get to me :) plus White As Snow ... Thank You.

The Special Band

RHCP Animal bar

Yes, this is true - Red Hot Chili Peppers is my special band and even I do not comperhend how special. Anyways, it can drive me crazy and/ or laugh like crazy. They are my ... one of my cornerstones. If I was rebuilding myself, I had these favourites and helpers*, RHCP is one of them. So this *me* has quite a lot of chili in it and I am proud of it. I´ve actually used a alias Peppered Angel, b´cause many used call me an angel and I felt they´re a bit off. I think I was a sad girl who hadn´t had friends, the ones who stay around no matter what. Still don´t and got to give it to them - I make being around hard. Like.. I think my bro has the worst sister in the world. Family and friends are not the same, yes.. but still. Forget Forgiveness... moving on, talking my life away, here, to You and no regrets :D

Slow Cheetah

& feeling a bit sad, so...the song selection is pretty blue. Sad is good, btw. Probably :P

Lemon

U2 Lemon

Something so bad, that it is good. A Monstrosity, an overplayed glittered jewel. Feels like injecting a drug (drinking coffee-eating choco in my case), sends shivers down my spine and oh - there is a lemon shining in the sky

you should see into me -
i am all patches and stitches
pieces of things long broken
echoes of wishes not granted
promices of deliverence
floating in the wind
whispers, screams, laughter
mixed, meddled, morned
- those words are not all
not me, the truth
so do not judge, label
nor praise
live, heart open.
live. and let live

Savage Garden again.. ANIMAL SONG!

So good to me. Liberating. Love,
H

Piir

Blush, crimson, blue ...


Miski pole igavene, usun ja kisendan sellesse külmusesse. Julgus lööb küll kõikuma, selgus paneb värisema, kuid seegi ju kaob. Jääb kahtlus ja lubadus mitte kahetseda ja püüd mitte tagasi vaadata. Siin pole miski ju püsiv ja sees aina närib... on see minu nõrkus, kinnisidee või tõde, mis tahab vabaks saada. Ma ei tea. Ma ei tea, mis see on, tõesti. Tõmbasin oma piirid, kuid võin neist iga hetk üle astuda ja samu vigu aina korrata - kardan. Kardan, et ma ei eksinudki ja siin polegi midagi muud. Võibolla polegi selles vaikuses ütlemata sõnu, mida ma kuulda tahan. Ma vist ei tahagi alla anda. Enam.

Funny

old for a needle, not old for a man - CSI

i change my mind often. I am unpredictible like the wind, uncontrollable - it seems! seems, seems, i tell now. there are inner workings, things rock solid in me. my rules, principles and i follow them, or try not to and end up torturing myself until i break down to face myself, do as i must. i have honour, pride (prejudice too)and one thing i value more than everything. i wanted to write love, but it is actually the loved one. they come first. if they want silence, i give it. if they want peace, have it. i do as i understand has to be done and sometimes it may come out faulty - so i apologize. maybe... i haven´t done enough or have done too much. i didn´t know better. so.. here it goes: you matter. to me.

http://sangelus.deviantart.com/art/My-Side-of-The-Story-227909552

Beautiful. Touches something inside, reminds some days and .. I guess I want to talk too.. about some things.

I BELIEVE!

Kui juba muusikat mainiti ...
raadiost tuli SEE laul! Keerasin valjemaks ja nautisin neidsamu sõnu:

AFFIRMATION by SAVAGE GARDEN


I believe the sun should never set upon an argument
I believe we place our happiness in other people's hands
I believe that junk food tastes so good because it's bad for you
I believe your parents did the best job they knew how to do
I believe that beauty magazines promote low self esteem
I believe I'm loved when I'm completely by myself alone

I believe in Karma what you give is what you get returned
I believe you can't appreciate real love 'til you've been burned
I believe the grass is no more greener on the other side
I believe you don't know what you've got until you say goodbye

I believe you can't control or choose your sexuality
I believe that trust is more important than monogamy
I believe your most attractive features are your heart and soul
I believe that family is worth more than money or gold
I believe the struggle for financial freedom is unfair
I believe the only ones who disagree are millionaires

I believe in Karma what you give is what you get returned
I believe you can't appreciate real love 'til you've been burned
I believe the grass is no more greener on the other side
I believe you don't know what you've got until you say goodbye

I believe forgiveness is the key to your unhappiness
I believe that wedded bliss negates the need to be undressed
I believe that God does not endorse tv evangelists
I believe in love surviving death into eternity

I believe in Karma what you give is what you get returned
I believe you can't appreciate real love 'til you've been burned
I believe the grass is no more greener on the other side
I believe you don't know what you've got until you say goodbye
Until you say goodbye
Oh no no no no no

Oh yes, nõustun!

Kes ütles, et nad ei UNISTA!!!

Õekesele

... sest su blogis ei saa kommenteerida. Kohe kindlasti liblikad unistavad!
Absoluutselt! Vähemalt need, kellest mina jutustasin. Minu maailmas unistavad kõik, inglitest lainevahuni välja. Vahukoorest rääkimata. Lilled ja liblikad ka.
Ja kui ma siia, blogisse kirjutasin, et ma ei räägi unistustest, mõtlesin ma vast seda, et ma ei räägi neist julgelt, vaid aralt, kiiresti, kartes, et nemadki mind jätavad - Liblikate Printsessiga rääkisin, tema unistused said reaalsuseks ja mina jäin sellesse vanasse reaalsusse, kust unistades tahtsin pääseda. Kinni. Liblikas ämblikuvõrgus, vana lugu. Valikuvõimalusi on aga palju, radu, mida käia ja avastada. Unistused.. kõik need * on olemas, unaruses, kuid mitte unustatud. Radu on palju, ja seega ära loe siit etteheidet, kallis. Ju mul on sellist elu tarvis :) Ja selleski on imesid, nagu Õdike ja mascarpone-vaarika kook ehk tänud Teile toreda hommiku eest

Helina~

Delight - Easy Watermelon Ice Cream from Addicted To Veggies

and it´s PINK

Raske on. Raske on olla meeleheitel, raevunud, hullumise piiril ja kainelt seda kõrvalt vaadata. Suutmata seda allakäiku takistada ja suutmata sellega kaasa minna, täielikult. Seda nähes, tunnistades, appi karjudes vaikida ja elada normaalset elu. Tahtes üle kõige olla 100 % millegis, plasma ja kõigega. Kõik kõige eest. Kõik - nii ilus sõna. Ilusaim. Valusaim. Parim, sest see kasvatab mind. Usaldan, kuid kirun ja nean ja karjun, kuni hääl on kähe, kuid ikkagi uinun ta käte vahel kui kõige turvalisemas paigas kogu maailmas - et ärgata ja karjuda. Mina - laps. Lootusetu.

Hõbedane

... kas oled tundnud, kuidas kõik muutub külmaks? Kargeks, selgeks - kõik, mis enne olnud kuum, lõõmav, kõrvetav... on jahe, vaikne. Valge, kus enne olnud must. Kuu teine pool. Jääb vaikus, sõnad kuhugi sinna, eemale, teise kohta. Teise ellu?

See pole tavaliselt tahtlik. Tihti võime soovida just ristivastupidist. Kõike peale selle. Kuld polegi kuld. See ei hiilga enam nii küütlevalt, pimestavalt. Noh, hiilgab, aga mis sellest. See pole see. See... üldse mitte.

All I wanted given a laugh

Üks äärmiselt halb nali. Tapvalt halb. Surengi. Muud moodi ma ei oska. Ei saa ka, st suure tõenäosusega on piisavalt palju rahutuid hingi siia poole jäänud ja ei taha lisatülinat tekitada. Seega lihtsalt naeratan ja üritan sirgelt käia, mõttes vaid see, et seal on see aken. Kuna sirgelt käimine sellises emotsionaalse seisundis on mulle tolles kohas üle võimete käiv, ei käi ma seal. Kusagil. Mul on mu territoorium. Minu. Siin ma olen, naeratan ja tärkan taas pimedusest, vaikselt ja visalt - üks karjuvpunane õis. Hõbedaste tähtedega öös, sest päikest ma lihtsalt ei tea.

Kuldne

See on alati tahtlik. Mingisugusest äärmiselt närivast igikestvast tundest ajendatud. Miski jäi puudu ja see näribki. See on sealsamas, nii lähedal, nii olemas - ma ei oska sellest kinni haarata. Ma ei tea, mida selleks tegema peab, aga ma näen seda - see on siin. See pole kadunud. Kuldne, kumav, soe ja pehme, nii hea. Seal. Olemas. Uskumatu, aga olemas. Kunagi saan ma sellega hakkama, toon ta sealt siia ja kõik saab kuldseks.

Meekollaseks, aga mitte liiga magusaks - selleks on minus piisavalt palju tšillipipart. Usu.

Ma ei ütle, et keegi teine peab seda minu eest tegema, kuid ei keela ka. Üritan, üritan ja kunagi teen ka *avan oma tiivad* ära ma aga ei lenda

Miss Convallaria saatis mulle Eesti teisest otsast kirja - tigupost polegi nii aeglane, tuli 1 päevaga. Suur rõõm. Kui mu Sinihammas ka ometi funktsioneeriks, oleks kõik täiuslik. Kirsijogurt hommikul, kirsimahl päeval ja peotäis kirsse oma põõsastelt õhtul - vaid Sinihammas on perfektsusest puudu.

:D

The ADDICTED to PUPPIES site

Got me laughing and crying :D

http://www.addictedtoveggies.com/2011/02/smokey-teriyaki-veggie-bowl.html

Thank You, said with Puppies :D

Mormor Magda's Ice Cream from Anne´s Food

http://annesfood.blogspot.com/2011/07/mormor-magdas-ice-cream.html

The bright red one is strawberry sorbet ;) Looks so much like poppies, anyways - the photo is a masterpiece and I am 100 % sure, that the ice cream is too :D

I am...

drawing fashion designs, they´re totally simple, a tat plain, but I am enjoying it. & like Fox life.. a TV addict, too.. on top of other addictions like pain etc.

pain in the chest
again
leaving words unsaid
again
eats me up
as always
blame, cry, hide
let or
catch the towel
please


hereditary illness V´18711

Something To Ask...

Please comment ~~

This is a hectic life, all need a tat of sunshine and some kind words can really bright up the day.

So if you really like something, if you are moved, feel related etc let me know. Comment, email - Share :) You´d make me smile. I like smiling.

Thank You All and Sunshine ~~
Mustkassmystik aka Helina

~~bright beauty





to You are my words
is my soul, my shine
shared in the Sun
like rain, falling
to water all
thirsty and hopeless


Words Of The World V´17711

~~

Yiruma

once endless

you made me lower my eyes
i shivered hard you refused to hold me..
you brought me the scissors in the green room
a red dress becoming darker
you took vanity from my tears
bringing nothing but grief to my shattered life
you opened the skies to my eyes made me soar
uncountable wings curessing all
you shall not dry my tears no more - mist your chance
you made me lose my mind
made me lose myself find all being mere nothing
you look into my eyes knowing that the sight of you blinds me
you cover your skin run a far leaving your heart in my hands
blood in my vanes soul in my depths
no asking why - we must goodbye
i need time need to let it fade
need a calm the eye of the storm
don´t you hear walls falling apart
don´t you see i am leaving not here
can´t you hear me screaming
see me running falling
all that i wanted given a laugh
truth hidden in a thousand lies
peace in a thousand wars
a silence upon screams



aastate tagant, vanus vast 17

Forest Mori Mets - Palee Palace & :)

Help, how´s palace in Japanese?

Anyways, I am listening to Yiruma again and I thought of jotting down a sensation. From the times of Räpina, where it strenghtened. There is a mansion there by a lake and surrounded by a big park, what has 2 parts - French and English. I love the English part, what is so much like a forest. Wild.
The sensation is a forest with arching branches above being like hall of a palace, of elves I guess. I know those places for some reason. Miss too of course.
Dim light lingering, subtle colors, soft sounds, steps somewhere, almost silent sash of a dress, a laugh somewhere distant, a deer beside.
That park reminds this .. somewhere and makes this world a bit bigger, adds another dimension, a feeling...

Yiruma Time Forgets

Happy? * Only HAPPY?

http://rosanitida.blogspot.com/

meaning little me likes Aristrocrat... and dreams of days gliding around like a ghost, a good willed one. & there was Apocalyptica.

Mängib: HENRY LAKS - Leia Mu Laulust Lilled

Vikerraadios praegu, need sõnad!

One Piece

http://www.animecrazy.net/one-piece-episode-472/203679#

Just a cartoon? & pretty something to a girl, who grew up without a father.

Vikerkaarevihm

ei enam, enam, enam
tuuled selle kandnud, kaugele, kaugele
tähed säravad ka sinna, sinas, sinule
sa olid vihm, millest tärkasid lilled, lilled
valupunased, verised, leegid, leegid
mustaks sai maa, maa, ma
tulvas üle rohi, roheline, rohi
ravis maomürk, meelemürk, mooniseeme
saia sees ja peal peale sind, mind, merd
sai valust, verest, tulemõllust
sild, niidike, heie punane
hele nire helgib veel, veel, sillal
üle lainte, valge maja, sinine lind
ei enam, enam, enam
tagasi see tule, see, olnu, sealne
säde alasilt lendas, kustus - miski jääb
sinusse, minusse, sinna
mereverre säravasse


Yiruma Letter

3

My favourite number and one of my favourite people - when do you have time for a movie night???

Pärl

Väike nali, just kõrvaltoas ehk köögis oli ja sain loa kirja panna.

Mu emake arvab nüüd 2 kuud ehk mu venna kojutulekuni, et ta ei või speltanisu krõbuskeid süüa, sest see on nisu ja nisu on ju tervisele kahjulik.

St mu vennas on napisõnaline tervise-trennihuviline, kelle juttu mu ema usub (ok, ma ei tea miks ta keeldub kategooriliselt ise seda netist järgi vaatamast ja miks minu sõna siin ei aita), kes on hetkel sõjaväes ja kinnine periood kestab veel natuke rohkem kui kaks kuud :D

So.. food... now.. atlast!

Imagino

The forementioned picture, Summer is the one with less curlier hair and the slight destinction of being male. My fav.

OK, I am talking now. Thank You, the YOU of my life for showing up in my dreams. I love you so much. & I hope to be of some use to you in the future, not this helpless wreck. I want to be good enough so I would let myself be a part of Your (plural) life. Soon :)

Apelsinipuu ootab kohvile

Eile avas taas uksed kohvik-restoran Apelsinipuu. Kunagine kultuurielu keskus on nüüdseks läbinud põhjaliku renoveerimise ja ootab, peale neljakümmet aastat vaikelu, pärastlõunaseid kohvitajaid.

1888.aastal avas eruseersant Joonas Must samanimelise restorani, millest järgneva 60 aasta jooksul kujunes üks Kuressaare linna haritlaskonna armastatumaid kogunemispaiku. Tegevusaastatega kogunenud kogemused ja avatus kõigele uuele lõi õhkkonna, mis tagas asutuse tegevuse jätkumise ka pärast austatud Joonas Musta surma 1922.aastal.

Apelsinipuu tegevus katkes aga 1948.ndal aastal. Tänapäevani ei ole teada kindlat põhjust. Mõned toonased kliendid on vihjanud juhtkonna rahalistele raskustele. Apelsinipuu asukohaks oli kunagine rahvaseltsi maja Vilja tänaval. Tänu oma unikaalsele arhitektuurile läks hoone muinsuskaitse alla. “See vanataat on hästi säilinud,” kommenteerib Rein Lepp.

Kella seitsmest eile õhtul aga kostis oranzi fassaadiga majast Vilja tänavale muusikat. Tumedast tammepuust uksed olid valla ja kohvisaalis mängisid nii tänavalt sisseastunuile kui ka kutsetega külalistele Tiit Paulus ja Andre Maaker. Restoranist võisid näljased tellida ka õhtusööki – kõike, mida sooviti.Vaid küsige!

Apelsinipuu kohviku ja restorani nn uinakust üles äratajateks on kunstnik Agnes Lepp ja masterchef Rein Lepp. Ennekõike küsisin Agneselt, miks ta kord võttis enesele sellise ülesande. Ning sain vastuse: “Mu vanaisa, loodusfotograaf ja kirjanik Alan Angver, oli üks Apelsinipuu tihedamatest külastajatest. Ta on kirjutanud nii novelle kui ka romaani kunagisest kuulsast ooperiprimadonnast Celica Mustast – Apelsinipuu perenaisest ja tema majapidamisest, s.t Kuressaarest. Tema nimetab neid teoseid “Päikesevilja kroonikateks”. Algselt olid need unejutud, mida isa vestis oma pojale. Poeg aga vanemaks saades julgustas oma isa neid mälestusi jagama. “Päikesevilja kroonikad” ilmusid 1954.aastal, kaasautoriks minu isa, tollal 16-aastane Inno Angver. Ja ka mind kasvatati üles nende samade lugudega ja Apelsinipuu oli mu esimene armastus.”

Agnes Hetkel Must-Lepp kasvas üles Tartus, oma sünnilinnas. 1997.ndal aastal lõpetas ta 23-aastasena Eesti Kunstiakadeemia ja juba noorelt tunnustatud maalikunstnikuna siirdus Agnes Portugali. Seal olles tutvus ta Vahemere köögiga, oma kolmanda armastusega. “Teiseks on mu abikaasa Rein,” täpsustab Agnes naeratades. Rein Lepp, Hispaania kodanikust välis-eestlane kohtus oma tulevase abikaasaga Marseille´i tänaval. “Pagaripoe vaateakna ees. Jumal tänatud soojade saiakeste eest,” lisab Rein.

Rein Lepp nimetab end isehakanud kokaks. Erialase kõrghariduse puudumine aga ei tähenda ande puudumist, “Mul oli õnne – meie naaber Lissabonis oli Charles de Rouge, kes osutus pealinna mainekama gourmet-restorani GiZa omanikuks ja peakokaks. Ta võttis mind, tänaval jõlkuva poisikese oma õpilaseks. Alates 15ndast eluaastast, see oli vist 1977, olin tema paremaks käeks ka GiZas. Oma 22. sünnipäeval sain kingituseks lennupiletid Mumbaisse. Edaspidi olen õppinud-töötanud nii Nepaalis, Tokyos kui ka Argentiinas,” võtab masterchef kokku oma eluloo.

Nii on Agnes ja Rein elanud Jaapanis ja Ladina- Ameerikas. Kuue aasta eest kolisid nad oma kahe teismelisest lapsega, kaksikute tütre Liani ja poja Aleksiga, lumisesse Kuressaarde. Agnes hakkas korraldama loenguid teemal “Maailmakunst”, Rein aga hakkas peakokaks Kuressaare 2. Gümnaasiumis, sealsamas lõpetasid nende lapsed keskkooli.

“Ega ema Apelsinipuud unustanud. Näete, selle maali tagaseinal, mis on sisuliselt restorankohviku visioon, pühendas ta vanavanaisa 100ndale sünnipäevale, pildi enda kallal oli ta töötanud vähemalt viis aastat. Teadsin, et ta tuleb siia tagasi. Me kõk tulime,” ütles floristikas tegev Lian, kes oli seadnud ka apelsini- ja sidrunipuudega potikesed restorani marmorplaatidega aknalaudadele. “Soojust on siin küllaga. Hingest,” vastab botaaniku haridust omandav Lian mu küsimusele, kuidas lõunamaised taimed talvises külmas vastu peavad, ”sügisel saime oma 20 sidrunit, apelsine oli rohkemgi. See seal baariletil on aga laim. Noor alles,” tutvustas ta mulle maja elanikke.

Mul õnnestus ka vestelda Aleks Lepaga, kes kitarriste klaveril saatis. “Kolmandat polnud vaja,” ütles Aleks. “Bändi on varem tehtud. Dzässi ikka ka, aga rock on lähedasem. Siin on meil juba punt välja kujunenud. Ma mängin Nextlive´s bassi,” tutvustas ta end. Pärast selgus, et Aleks on varemalt tegelenud jaapani traditsioonilise muusikaga. Eestis veedetud ajal on maailmakodanik õppima hakanud ka eesti rahvamuusikat. “Mind huvitavad eriti regilaulud, mis on seotud maailma loomisega,” lisab Aleks Lepp. Selle kõigega tegeleb Aleks aga lisana semiootika ja kulturoloogia bakalauruseõppele Tartu Ülikoolis.

Küsisin Agnselt tuleviku kohta: “Apelsinipuu oli mu suurim unistus. Mu lapsed on täiskasvanud ja mul on Reini toetus. Ja siin on see imeilus linn ning imelised inimesed – me saame neile midagi tagasi anda ja lisaks olla õnnelikud. Ju Apelsinipuu hakkab jälle õitsema.”

Järgmisel reedel on oranzi majja oodatud ka kõik kunstihuvilised – oma graafika ja maalide näituse avab Navitroll´a, kes koos teiste kunstnikega Eestist ja välismaalt, viib läbi eri kunstistiilide workshope jõuluvaheaja vältel. Koos Kuressaare Muusikakooliga saavad toimuma ka muusikaõhtud, kus saavad noored muusikud ette kanda oma loomingut nii kolleegidele kui ka kohvik-restorani Apelsinipuu pärastlõunastele kohvitajatele. “Kööki võite ka piiluda. Vaid astuge sisse,” lisab Rein.

“Olete alati oodatud,” lausub perenaine ja teeb zesti ukse poole. Ja see avanebki...

Wrk

Something good, challenging, inspirational. A white castle, what I can not find negative, because I´ve seen the sun-side of it. Kuressaare hospidal. A place with potential - I´ve probably mentioned that there is some space-places, where could be amazing gardens - Shadowgardens. Plus the roofs are flat, horizontal, meaning... Rooftopgardens :D And a dreamer like me, mopping and thinking, that I can not to everything, like studying garden planning and making the gardens of my dreams real. So... atleast I am letting the word out - someone, come and make this place bloom!

The huge building is 4? stories high (minimum four) and it has these open air atriums from the bottom to the top. Many have been paved, there are tiles, few have plantation (one near the psych unit has ferns and wild strawberries :D)and all are surrounded by corridors and rooms with people moving or silence, so brief, so eternal.

I´ve worked here for many summers, about 5 .. this is probably the sixth. The hardest time, hours of constant cleaning in the ER and the surrounding corridors ´n rooms. Lot´s of people. Meaning staff, I want to see less patients than staff so I´m trying to realize my wishes ;) Great people, a bit shiny and completely marvellously human. Quirks, they got them, all of them and this makes them marvellous.

This is a hospidal! People die in here, some get eerie feeling-sensations here and many hate these places... I don´t. I just can´t, there is so much good and someone has to focus on it, the constant sunshine lingering around. The white walls, green grass, blue skies and the sound that reminds the swallows flying about. Some of the nests are removed.. sad, but... the good thing is, that the renovation of the walls reaches some nests at autumn. Yes, there is always the so-called two sidedness, good and bad. Ghosts included. Still, there could be some gardens. Blooming ones. Maybe even something like the palm house in the botanical garden with extra lighting with maybe ponds with fish and birds and butterflies flying about the green lush vegetation- this is a canvas so broad! It has provided me with dreamings for years and will continue doing so for who knows how long to come.






One thing this place has given me is my writing (tears).
My first summerjob here, drawing with the mop, humming my songs, a seventeen-years old heart filled with new emotions and a walk home by the beach - a cloud in the sky. I met Summer so, my novel´s protagonist. I went home, took my bright metal blue pen and my black pen and jotted down ... my wishes, my dreams, newly made-refreshed connections and a crazy year. I´ll add a certain picture soon, drawn in the hospidal in the Orange Room - another spark, to the post above.

7 vaba meest

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/liibanoni-meedia-pantvangid-on-vabastatud.d?id=49538207

:D

ma ei tea, mis see on. päriselt. maailm on lilladest pabernööridest tõmmatud kokku, paelte vahelt lendavad läbi pääsukesed. tähed paistavad.

Sinilillesilm V´ 1313

Beauty

Lily Pang "Enlightenment"

Karen Faulkner "Spitfire Flower"

http://www.addictedtoveggies.com/2011/07/retro-to-raw-sunshine-salad-candied.html

http://www.addictedtoveggies.com/2011/03/atv-staple-date-paste-with-or-without.html

Oh, My LemonHeart!

Samal lainel~~

http://annesfood.blogspot.com/2011/07/organic-candy.html

Bleach 330
Nozomi - what do i do with this?
Inoue - oh, the spicy majonnaise? just mix it into the chocolate
Chad - you don´t make any sense, Inoue
~~i loves :D
Later the name of that dish is told: Orihime´s special - Choconomiyaki and said, that it falls into the category of yakisoba noodles with special sauce. Genious.

Shoes

Writing about my new shoes, how original is that? How about an angle of being mere human?
Meaning five toes, five fingers, also bleeding gums, bad eyesight etc & one of my most fustrating traits (to me myself) - feet with a half size, like 39,5 and surprise! I got yesterday, 38,5. Last year we went to Tallinn to buy shoes (for info, I´m from Kuressaare), it took us a bad sad day and finally there was a pair that suited me - the size, not the design, so now I have silver glammy shoes, what I now actually like and do wear.
This year, it was in Kuressaare, the third (I had got depressed at the second) store and the first stall and oh yes, love at first sight.
Vivid, intense strong PINK like the ripest watermelon, soft leather just divine to the touch and a tat big, but I can manage :D
Not the cheapest, but I am so happy, it´s so unbeleivable - only three stores, I can afford them and I love them - recipe for a wonderful weekend (what also has included sreawberries, ice cream, beer and sauna, good series, a good Oni book, anime (L) and two beaches with 3 swims)
~~
best wishes from a human girlie with salty hair from an island in the Baltic,
H

Live Feed

I got NEW SHOES!!

Details coming up :P

Vangelis Chariots of Fire

http://www.youtube.com/watch?v=u6GiDC2bx40&feature=related

Pole ammu sellist ilu näinud -aitäh, Addicted To Veggies!

http://www.addictedtoveggies.com/2011/07/lime-in-coconut-cream-pie.html

2/5 e 0,4% tööst tehtud, järgmine üle vaadatud; 1 uks Saares, teine plaanis ;), ema praegugi töötab selle kallal - kuulen; kylmikus salatit 2 x ja muud rohelist, peenras maasikid, pöösal mustsõstrad ja mõned kirsidki, õuna-ploomipuudelgi mummud pääl; vend sõjaväes, 31 min pärast (hetkest) helistab, "Alkeemik" oli raamatusoov ja ma ega ta ei tea kumb; sünnale ei läinud (sry!!!!), õel rasked ajad ja mul raske seda vaadata* jne jne jne. Suvekingi tarvis, garderoobis uus ingellik kleidike ja olalallaaa püksid :D ja kõik pole nii kui tahaks, kuid kes krt ütleb, et see, mis me tahame see õige on! Maasikad on punased, mustikad on sinised ja ma armastan randa ja merd. simple as that, living on.

Täpp mingit muud värvi
Mika _Golden

clear
leave all not yours
clear
leave the strings
clear
leave no trace
clear!
i command you
clear
and remain
alive

drawing my lines
spiraling down
up, in and out
mapping me
insides and all
wounding my veins
around your finger
purple rivers
divide, sever
the blackened
blow away
the ashes
thirl inwards
through skin rise
eyes blue
made by you


Surgeon
V´11

The purple setting applies a shift. a sense of not having roots, travelling in the dark, mystical unknown.
Mustkassmystik is a name I´ve used for some time now, years, I´ve liked purple since I was a teenager and I am still someward afraid of the dark. Silly it seems, because bad happens in daylight, in the dark - no difference. Maybe I´m looking for something from the purple haze, picking up my courage as I stroll in these lands so familiar, so strange

Pictures from Google, search word "purple"
- the lake
- the cat

http://www.animecrazy.net/one-piece-episode-449/202613

Digimuutumine :P :D ja parandamaru ehk parandamatu ( Jumal Tänatud!) Luffy ... i so likes!

Act! Nkjèle, act! We will pay the price later. Now, act!

http://congojustice.org/crisis-in-the-congo-uncovering-the-truth/

Walking On The Dark Side Of The Moon

so where am i all does truly seem the same yes, the coulors differ, the depth it all has changed am i trying to avoid seeing something? i do feel fear i admit i am petrified by fear desperatly trying to be still not to move an inch what hit me? how severly was i hurt? months have passed so many i´ve been struck several times been down finally remained down drowned i still fear to speak the most important things remain unsaid, kept i, forgotten locked away the key is on the palm of my hand my hand open unfolded brightened eyes closed full of tears muddy clothes something damp maybe blood maybe. i know nothing

Dark
V´11

To the non-Estonian speakers, sry for not translating the long Estonian poem below :P Instead I´m sharing another piece of my diary from around the same time & it is the season :D So, dedicated to Surf, the windsurfers (read: smurfs) of Nasva and the magic experienced there ~~ Perfect State aka Perfect Seven

Perfect state / Perfect Seven

Tallinn:

Perfect state
by Helina


I lean back as the perfect seven

Hands holding on to the boom

Look ahead to the desired direction

When the wind changes,

You change your position to stay

On the board and keep your balance

You adjust the sail to the wind and cope with the waves

Being as changing and unpredictable as the wind and the water

And still sail only to reach that single mark

You begin to mumble on your own

You spend time alone with the nature and yourself

You start with learning and survaling all around

Develop a relationship with the wind and the water

- talks with the elements -

The ones, who decide your faith and victory

And give trough time and commitment the greatest gift –

Harmony.



Karole sussirahasaaga a’al 1097

Allolev pikk kirjutis on omamoodi vastus (pigem tähenduses "vastukaja" kui küsimuse vastus) Õekese eilsele postitusele.
Tegu on väljalõikega 2007/08 päevikust. Elasin sel ajal sellises kenas sildita kohas nagu Hostel ChillOut, mis kannab nüüd uut toredat nime Euphoria ja palju seal kogetut on nendes sõnades, mu loomingus, minus. Armastan Teid, Infinite Travellers! & Aitäh!
Tükk on pikk, seega varuge kannatust. Ja.. siis mõtlesin nii... võibolla ka praegu .. who knows :)

Everything is the only thing

Everything is the only thing
V´7
kirjutades kuulates Alanis Morissette´i imelist muusikat, tänud talle tema ilu eest


Armastusel ja veel on rohkem ühist,
kui enamjaolt teatakse:
elu Maal algas veest,
inimese elu Inimesena algab armastusest.
Kui ei ole seda ainust,
ei ole seda kõike.
Kahtled sa?
Mida on armastus sulle andnud?
Mida õppisid murtud südamest?
Kas sindki vaevab kustutamatu janu
elu ja armastuse järele?
Mida tunned, kui maksad raha vee eest?
Kas sinikas silma all on märk armastusest? -
vastad ei, kuid mis juhtub, kui ise peeglist näed seda pilti?
Mida tunned soojas suvevihmas seistes,
mida leida võid sügavalt maast?
Kui ootad pimedas toas ja palvetad kogu elu -
paludes ühte, keda armastada;
paludes ühte, kes sind armastaks;
kas vastuse saad?
Kas kunagi kusagilt mujalt
kui kusagilt mujalt kui sügavalt enda seest?
Hing sulle elu on kandnud
läbi selle pimeda öö,
et tähena Linnuteel säraksid sa,
see on su ainuke töö.
Vesi sulle elu on andnud,
et elu edasi sa annaks ja
elu oma elemendid sinusse kätkes,
et luua saaksid maailma,
mille ühte kildu kutsutakse Universumiks.
Tuli, vesi, maa ja õhk sinus
on kui tõde, algus, kohalolek ja vabadus.
Ei ole üht teiseta, kolmanda, neljandata
ja halba heata siin mail.
Ütlen – oled aed, kus õitsevad kaunimad õied,
mille vahel lendavad koolibrid ja liblikad;
ja küpsemad mahlakaimad viljad,
mille järgi naerul näol käe sirutab siiras laps
ja isu saab täis ühest ainsast ampsust;
seal inglid ja rüütlid joovad su allikast,
sa rändad käest kätte ja janu sinu karikast
kustutab ainsast söömust iga janune;
oma õitsvas lopsakuses oled varjupaik,
kus iga hing leiab igavese rahu
nagu kaluritele kaljudega tormi eest kaitstud sadam,
kuhu kindla surma eest pakku saab laev
ja keda hoiavad nad kõik kui oleksid sa kaev
lõpmatus kõrbes ja väärtuslikum kui miski muu
lõpmatuses, milles kõike nad näinud,
milles kõike nad teavad,
millest on nad kõik ja sina üks neist -
seal on su kodu, pere ja paradiis.
Ja lõpmatutest maailmadest üks on see,
kus neid sõnu sa loed just nüüd ja praegu.
Kas liiga ilusad tunduvad sulle need sõnad?
Kas Päikese valguses armastust tunned -
kas õnnelik sa ei ole, kui esimest päeva kevadel
nagisse võid jätta jaki ja õue minna võid T-särgi väel?
Kas sind lapsena ei võlunud-hurmanud vikerkaar:
Päikese ja vee mäng, mis ei valinud ei kohta ega aega?
Kas armastuses tõde sa ära tunned ja
kas selle ilu tummaks sind ei jäta,
kas selle kõla keeletuks sind ei tee,
kas selle suurus ruumi hirmule jätab,
kas selle soojuses tuisk külma teeb
kunagi enam?
Kas armsama nägu ei ole sulle ingli nägu,
kas teie armastus teile tiibu ei anna?
Kas iga värv ei sära kirkamalt,
kas iga hääl ei kõla kummastavamalt,
kas iga maitse ja lõhn ei ole justkui taevast?
Loojate soost oled niikui nii,
tiivad sul on sünnist ja
taevas sullegi on tuttav kui
aiatagune mets lastele, kus nad üles kasvasid.
Meeldetuletus kodust on see nägu ja tunne,
mis vabaks murrab end
tammide tagant kui merre tormav jõgi,
läbi mulla ja kivi kui tuli sügavalt seest,
üle mere ja maa kui maru peatamatu
endaks saamise teel.
Kas ego sul siis ei varise põlvili pilgu eest silmadest,
milles on vaid armastus?
Kas ei kerki su seest midagi võimsamat kui kõik,
mida eales oled tundnud ja teadnud?
Kas võimsaimat väge endas tärkamas ei märka sa,
kui lapse võtad sülle, südame juurde?
Kas pole kaunim teekond, kui käia seda käsikäes?
Kas tugevam pole jõgede vool, kui ühendavad nad jõud?
Kas ei leidnud esimese kodu jõe ääres inimene?
Kas koju soojuse loob armastus?
Kus oled sina leidnud oma kodu?
Mis sinust on teinud selle, kes sa oled?
Kas ei olnud ja ei ole need inimesed,
kes sind armastavad ja keda armastad sina?
Kas kujutada saad nendeta ette elu,
mida elad ja maailma, kus elad?
Kas kujutada saad ette maailma
veeta, tuleta, maata ja õhuta;
kõigega, mis elus ja mis eluta?
Kas usud sa hinge, mis elavat sügaval su sees?
Kas usud, et kõiges sisimas on hing?
Kes lausus sõna, millest sai vorm?
Kas tunnistad enda olemust või ei?
Kas sulged silmad, et elada pimedas
või tuled ja särad endana?
Kas lased lahti illusioonidest ja lihtsalt oled
kogu kõiksus igas hetkes terveks igavikus,
armastaja armastajate keskel,
sõber sõprade seas,
killuke paradiisi,
tilgake ookeanist?


http://www.youtube.com/watch?v=Oao58LsKn64&feature=related
ja A.Morissette´i laulud Youtube´ist olid esimeste sõnade ja ka kogu teose loomise energiaallikad ja inspiratsioon.
Kirjutatud 29.11.07 hommikul
Amazing Alanis:
http://youtube.com/watch?v=lNmkxXxmAX8&feature=related
say it!