Tsitaadid * Quotes

● Our fingerprints don't fade from the lives we touch.
● Follow your bliss and the universe will open doors for you where there were only walls ( J. Campbell).
● Happiness is as a butterfly which, when pursued, is always beyond our grasp, but which if you will sit down quietly, may alight upon you (Nathaniel Hawthorne).
● Mida enam kohtled last kui inimest, seda rohkem inimene temast saab (John Locke)!
● Jumalal pole kombeks ust Su nina eest kinni lüüa ilma, et ta avaks Sinu jaoks vähemalt karbi ilma säilitusaineteta võiküpsiseid (Elizabeth Gilbert).
● Elu on fotograafia - kõik oleneb sellest, millise objekti teravustad (taustal on alati mingit hägust kräppi).
● Aga see on ikka nii, et hakkad jooma veini ja ühel hetkel tekib mingi veider samasus selle tulnukaga..(K.K.)

--- taaskord midagi Facebook´i avarustest :D

Pisike illustreeriv pildike on siin :)

Granada uksed

Granada uksed krigisevad, kuid avanevad ikkagi. Rasked ja rohmakad, mu sõbrad, abimehed. Nüüd aga on uued soovid ja uued hirmud. Las tulevad nende tuuled siiagi. Saagu rahu või sõjatanner. Lahti.

Elu puu

Kusagil kaugel ja väga lähedal su südame sees kasvab üks puu, millel on kõigi maailmade lillede õied ja kõigi maailmade puude viljad. Iga selle puu tärkav õis on üks valgusest algav elu ja kuis see elu kasvab ja areneb õitseb see õis üha kaunimalt, selle lõhn on üha jumalikum ja sellest saab toores vili, mis elu soojuses ja valguses küpseb üha ilusamate värvidega ja jumalikuma maitsega valmis viljaks. Selle puu õied on kõigi maailmade ilu, selle puu viljad on kõigi maailmade tõde. Need õied ja viljad on kõigi elude janu, isu ja igatsus millegi kaugema ja kõrgema järele ning nende täitumus - neid saab korjata iga hing vaid oma sisimast.

Tema oksad ja juured on kui taeva peegeldus merest; iga tema leht on lehekülg Elude Raamatust, kordumatu ja hindamatu; nende lehtede võbin ja värelus elujõudude tuules kõneleb iga hinge häälel ( hinge helinal, 10129) nende kõige ilusamast õppetunnist kõige helisevamal häälel.

Tema elumahl on nende hingede kogetud armastus, mille nad kui mesilased kõigi maailmade aasadest ja metsadest toovad oma kärjedesse alguseks eludele, et Elu Ring iial ei katkeks ja see ei katkegi ja nii õitseb see puu alati ja nende õite hurmas valmivad säravvärskete lehtede kaisus mahlakad viljad, mis küpsetena varisevad merre ja seal lahustuvad veeks, mis toidab Igaviku Allikat.

Selle puu iga eluring on ühe kõik maailmad läbinud hinge teekond, mis alanud lättel ja taas kord sellesse suubunud peale kõigil teedel kõndimist ja kõigi väravate läbimist – iga eluring sellel puul on üks imeline kaart kõigi maailma imede märkidega ja saladuste võtmetega.

Selle puu õis ja vili oled sina ja kõik, mida sa tajud ja näed oma ümber. Sina toidad iga tema rakku, tema okstena küündid sa puhtamaisse valgusesse ja juurtena kargemaisse allikasse. Sina oled see valgus ja sina oled see allikas ja kõik su elud ja su hinge sisim on kirjas igal puulehel ja liblikatiival selle rootsudes, veresoontes su käel ja veesoontes, mis võrguna kastavad me Maad, oled Elulill, mis ühendab kõike, hoides endas saladust, et kõik on üks. On üks, mis loob kõik – armastus.

Armasta ja toida Elupuud. Armasta ja anna kõik, mis sul on, et seda saaks edasi anda. Kanna oma südames kõike, et Elupuu saaks kanda elu. Hoia end, sest nii hoiad sa elu.
Ela oma südame järgi – su sees südame ligidal sosistavad lehed vastuseid, paljastavad suurimaid saladusi - ja juhatavad teed koju. Raja kodu oma südame sisse, ehita see valgusest armastuse tõest ja lase selle uksed ja aknad valla kõigile hingedele, kes kõigi maailmade radadel rändavad ja jaga nendega kõike, mida saad. Nii jääb kõik, jääb see imeline tunne, milles hetkel kümbled, ja saadab sind nagu saadab sind Valgus Algusest saati. Valgust ja Armastust, mu kallis kaasrändur.


Kirjutatud 2007 talvel. Sisuliselt on see minu tollase eluperioodi mõtete, soovide kokkuvõte ja kehastus. Kunagise minu hääl. Tollaste hirmude eemale peletamine arvuti, Word´i ja Youtube´i abil. Olen muutunud, kuid.. kuskil minus on see alles, kõlab. Nüüd kostab Teilegi.

... . Ei, ma ikka ei taha armastusest luuletada. Tahan seda elada.

Again! A Pumpkin Lover

http://www.addictedtoveggies.com/2011/10/orange-pumpkin-spice-latte.html

............ screaming! A pleasure to live. In a world, where PUMPKINS and creators or .. creative pumpkins :D exist.


Just Lovely.
In the grandest way.

Awesome!

http://www.addictedtoveggies.com/2011/10/orange-pumpkin-spice-cookies.html

Juba fotode vaatamisest saan energialaksu. Paneb uusi asju ja oskusi tahtma. Küll tuleb ka nende unistuste realiseerimise aeg ;) Ja õnnitlused neile õnnelikele, kes juba sealmaal on! ;D

You Learn mängib jälle ... :D


Veel jagaks oma rõõmu ühe asjakese leidmise üle: http://books.google.com/books?id=cSM4IsEZVlMC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false ehk üks animetemaline uurimustöö. Lünklikult seal äratoodud, kuid saan täisteksti andmebaasidest otsida ehk süvaveebist. Saan seda kui "huvitavat materjali" kasutada oma animeteemalistes töödes - omamoodi hüppelauana tundub... tavaliselt on info leidmine kuidagi keeruline. Seekord mitte. Kummaline ja HEA. Vaat nii. :D

Db 12

Then the second round

"I think we should talk". Sitting on the edge of his desk was her. The girl from the picture. Looking someward different, but yeah, the picture was pretty old. No fear, no thinking like "I should run, call, scream"... no, he smiled. She smiled while saying, that they should talk. "I won´t stop the bullet". Still - no anger. She´s the kind of person, who makes people smile - she smiles and you can not help it, you smile too. Thinking that, he nodded. A dim room, two people having a conversation. Laughter. Saying goodbye. She walked towards the window, then turned around and waved to him. His eyes smiled

Silence.

http://memberfiles.freewebs.com/75/74/44407475/photos/Tea-Coffee-Milk-Soda-Juice-and-Water-Anime-Drinks-Pics/bleach%20tea%20time.jpg

ehk Blogger ei luba enam netipilte kasutada, mis ikka ;) Muidu on kõik rõõsa, kui äiksepilved roosad on ;D

Midagi head: http://www.youtube.com/watch?v=onvYOXEQbG8&feature=related

Pai-bye!

... ehk mõni asi on liiga hea, et seda sõnadesse panna!

Db 11

Headache... this case is pointless - they expect us to be able to do something n o w? In a dim room, behind a desk. Late. An open folder. Lost in thought. Rubbing his face, frowning. The files before him. A photo. "She was young..." he said in a quiet voice. "Zanen". Satō had had a peek of the file. "I am going. Meet you later at the usual?" and the man at the desk uttered something somehow understandable as "yes". He left. Files.... these files... . The agent behind his desk grasped his head as trying to grasp what had just happened. After sitting like that for half an hour he quietly stood up, took his revolver from one of the drawers of his desk, checked - it was loaded. 2 rounds. Left. The bar was noisy as usual. The alley behind it quiet as usual. He did not doubt ... he followed me there, one round was enough. Behind his desk again, scribbling down a note. An explenation to the boss. Then the second round. Silence.

Thanks to Vero, who sometimes comes home late

Blood Masshiro

Love is a tool
for me to build you
A dress bloodred
I cover with my name
Screams with silence
Walking afar
ahead, behind
Speaking sensless
words of madness
Anger is my second name
the storm destroying
for loneliness
is cruelest
Flames ravaging I cover
with purest snow
and walk on
always alone

A fangirl too :D

Vihane hommik. Ma vist ikka pole rahul. Öö oli õhtul joodud kohvi tõttu suht kehva unega - õigemini, see mis oli, oli hea, aga hää vahel olid mitte kõige toredamad pausid. Taipasin just, et mu vastus siin praegu valjusti mängibki: "what you don´t know, you can feel somehow; what you don´t have, you don´t need it now, don´t need it now" ehk diip, kas pole? Sõnad on siin. Vanameistrite U2 laul "Beautiful Day", selle võimas finaal ehk "need vanad hullud". Midagi ilusat siin elus ikkagi on :D ja eks ma lähen edasi nagu see laul mulle aastaid õpetanud on: http://www.youtube.com/watch?v=emFUtuotHL4. Tõsi, need on vaid hetked. Tavaliselt taipan seda kuskil juba kaugel, naerdes, joostes. Kokkuvõtvalt: vt üles ;)

Db 10 1

Kõrbes aga olid töised päevad. Meehaesse jõudsid teated, et ka teised selle regiooni uurimisasutused olid saanud sarnased pakid. Saraye suletud kogu: Reeturite Saali seinu katnud riiulite kurvad asukad, konfiskeeritud teosed. Lahingud, repressioonid ja nüüd on nad siin, kõrbes. Mõni ringiga tagasi, mõni püssirohu lõhnaga... Windfall, õeldi selle kohta. Sakura istus akna all. Sagijad teda ei seganud. Ta lubab endale harva puhkust, aga praegu ta puhkab sirvides omaaegset kokaraamatut. Fotod on hästi säilinud. Kõrvitsa kollane särab veel. Juurviljad. Millal meil viimati juurviljaplats oli... Väike laut lammastega, lehm, kompostihunnik ja paar nigelat peenart kullast kallimas mullas kasvavate kõrbetolmust hallide lehtedega taimedega ning sama karva kanadega, kellest tundus tihti rohkem tüli kui tulu olevat. Nüüd igatsetakse neidki. Vanad memmed mäletavad veel seda aega, paljudes peredes on reliikviatena siis kirjutatud retseptid oma aia saaduste tarvis. Kaunis käekirjas, mõned illustreritud. Üks neist memmedest tõi mulle kord jõuludeks tänukingiks väikese džuudist kotikese paberkuiva tüümianiga sealt samast, aiast. Pisarates palus ta selle vastuvõtmist. Heh, nüüd on see mul alati kaasas, jaki sisetaskus.


Käsikirjast ümber kirjutatud

Kodus! Kollane sügis! Jeee!

Aaaaaah vaheaeg! Kimi no Todoke lõpuni vaadatud, rumalusi tehtud, veel tegemisel - elu peab ju põnev olema ning võibolla on minusuguseid narrikesi tarvis... kunagi ei või teada. Igastahes olen praegu Saares, ülirahul oma eluga, sh kahe paari uute saabastega :D ja mõne asjaga veel ;) Päike paistab ja kõik kõik on säravkollane. Imeilus, nagu muinasjuturiik. Meenus, et mul on piparmünti = hea tee ning veel lilla koorega porgandeid ja õunu, millest lähiajal moosi teha saan. Mõnus - kokkamine = kohustuslik puhkamise osa. Lõpetuseks: lemmik Kimi no Todoke tegelane on... Pin! :D

p.s. porganditest teen ikka salatit, mitte moosi... vähemalt seekord ;)

Bleach Opening 1

http://www.youtube.com/watch?v=xhrf0VpMaX0 meaning the link to my most favorite song.. at least I can understand the lyrics in English below now.. and those are amazing.
So happy, I found the best/ my fav translation :D

rahul, täis valatud klaas
joodud, kiirustamata
positiivne katkestus
tühi, mu käes
- valataks veel, kuid mu isu
on täis
naeratades vaatan
kuis valgus on mahe
piirid pehmed, miski ei lõika
miski muu...
kui meenutus kellegist,
kes oli nagu sina
tal polnud nägu, aga oli süda
klaas olematu
kättesaamatu sina
taas naasva janu
võttab kanda uni
kõikvõimas

Spinning Days/ Mawaru no hi

Täna käisin esimest korda lolitas väljas, trammis, Balti jaamas - pead pöördusid. Sellist pilti nähtakse vist harva. Üks joodik tuli trammile... see lõhn ja hiljem üks teine aroom ja autosõidu ajal "võtteplatsile" :) olin car sick - seda pole minuga aastaid juhtunud! Nojah, sain aru, et maasikamaitselised-lõhnalised jogurtid ja muud hulgitooted mulle ei istu + üks taustapilt ja mina kohe.................. ! Kummaline tunne oli. Meid tuli vähe kohale, kuid oli tore. Väga tore - aitäh Teile kõigile selle imelise päeva eest! Aitäh ka Teile, tänu kellele ma niikaugele jõudsin! Aga jah, kõik kestab edasi. Olen nüüd mitte enam kui hamster rattas, vaid keegi kuskil hoopis kaunimas kohas pidevalt ringi jooksmas :)

Ps animetest - tutvutud Ikoku Meiro no Croisee, Honey and Clover´i ja Kimi ni Todoke´ga. Vastavalt: roosa ime, ha ha ha! tahan veel näha ja viimane... läheb eriti hinge - minul omal ajal nii hästi ei läinud, kuid nüüd nagu natuke läheb ja selle anime vaatamine tuletab mulle meelde, kui vedanud mul on.. sellega ka, et mu arvuti kõrval on mõnus kotike, milles on muuseas ka kuivatatud kirsid ;)

Ajaa vaatasin ära ka Nausicaä of The Valley of The Wind, Mu naaber Totoro ja Spirited Away: müüt, imeline võime, ilu; südamele, lapsele sees, nii võiks ollagi ja ehk õnnelikele ongi; imelised värvid, purpurpunane positiivsuslaks paari toreda meeldetuletusega. Nii.. blogger ei luba rohkem pilte lisada (enne vigade parandust: rihkem pilte vaadata) - seega soovitan lihtsalt neid animefilme vaadata, kasvõi kümnendat korda, aga ikkagi :D

Praegu aga minu poolt ilusat ööd! Kellele tegusat ja kellele head, kellele eriti sügavat, rahulikku und
*** :)

Something... refreshing

All the Hemispheres (Hafez)

by Paulo Coelho on August 26, 2010

Leave the familiar for a while.
Let your senses and bodies stretch out


Like a welcomed season
Onto the meadows and shores and hills.

Open up to the Roof.
Make a new water-mark on your excitement
And love.

Like a blooming night flower,
Bestow your vital fragrance of happiness
And giving
Upon our intimate assembly.

Change rooms in your mind for a day.

All the hemispheres in existence
Lie beside an equator
In your heart.

Greet Yourself
In your thousand other forms
As you mount the hidden tide and travel
Back home.

All the hemispheres in heaven
Are sitting around a fire
Chatting

While stitching themselves together
Into the Great Circle inside of
You.




_______________________________

Hāfez (1325/26–1389/90) was a Persian poet.
From: ‘The Subject Tonight is Love’



I simply love this poem. This poem has the feeling that I thrive for - a free, out of word refreshing feeling. A breeze trough the heart, that makes You smile. Thank You...

Db 9

Morning, already.. how did I make it to bed... "Life remains mysterious", she said out loud with a grin. She put on her silken morning coat and white fuzzy slippers and went to the kitchen, put the kettle on and entered a glass gallery adjacent to the kitchen. There she checked her most precious - her plants, mostly orchids. Medicinal plants, some fruit bearers and other edible ones, rarities and more... topped with her favourite orchids filling air with sweet intoxicating aroma. Dattebayo took a deep breath - she had missed this the most. "Rain, you did very well. If you do not mind, I´ll leave it to you now on", saying it she raised and cupped her hand. A pool of water gathered into her palm, shining - smiling. The smile of water. Then it disappeared. Tea water is ready.

Äripäeva pärl

~Tõlkimiseks vajalikud vahendid: VS, ahjuroop

~Eesti keelde kaks sõna: ühispinnas ja muruvõre

~Queen´ipalavik

:D

Loli

Täna sai inspiratsiooni otsitud netiavarustest, natuke kogetust jagaks ka siin :)

Mu lemmik loli pilt v üks lemmikutest

Animehuviga haakuv, meeldivalt selle maiguline

Ebamaiselt ilus

Kaunid ehted

ehk sees põksub kuidagi rõõmsamalt, moe ja loomingu ilu on nähtud :)

~kõik fotod peale esimese on leitud Google otsinguga "victorian fashion"

I am who I am
fear, a wish to hide
to be secret
not seen...
now there may be
more of me seen
than ever
So fear remains for a moment more
to say farewell, thus we, friends part ways



http://www.youtube.com/watch?v=6dpxTMLgNOI&feature=autoplay&list=AVGxdCwVVULXfUgPvhUYLe8K1vwXfe25qZ&lf=list_related&playnext=6 mängis hetk tagasi Secret Gardeni´i playlist´is.. juhuslikkus - laul nimega My Land

Db 8

"Leidsingi su üles. Täpselt selline koht nagu eeldasin, küll natuke tolmusem", ütles ta tõmmates sõrmega üle pruuni süü, astudes üha lähemale; kuni oli seal, kummardumas tema kohal, vahe nende vahelt järsult kadumas ... Ta ärkas, keha külmast higist märg.

Sry about the too obvious:

http://www.youtube.com/watch?v=XAi3VTSdTxU

Teismeea lemmiklaul, vaatasin üle väga pika aja, vist pole kaua kuulnud ka :) Hea, jätkuvalt. Üks sõna: KEEFIR & aitäh, isa, et mulle History kinkisid :D

Db 7

http://www.youtube.com/watch?v=USFr5VeLQ2o

... ja läheb lahti. Öö unetutel tundidel kirja pandu koos kirjutamishetke emotsioonidega:


Ta lasi silmadel ringi käia. Kõik oli nii nagu kirjas. Muutusteta. Kraadi pealt sama. Veendunud olude sobivuses, ta alustas. Sulas ühte tuulemassiivi, võttes üle kontrolli selle üle ja isoleeris selle ümbritsevast õhust. Sihtpunkt oli vaikne, väljaarvatud katseasutus - viissada pea nõrkenud südant kaikusid ta verele vastu. Rinnus pistis teravalt, see ei üllatanud enam, kuid... lootus oli ju jäänud, olenemata olnust. Olgu. Vaikus, nüüd on vaikus. Ta liikus kokkupõrkekohta, võttis endasse sealt paiskunud mürgi ja kandis selle Sarayele, mille ta samaaaegselt samuti ümbritsevast isoleeris, seda vastandlike tuuleliikumistega. Piiritletul alal oli mürgil tugevam mõju. Keskkonnasõbralik, seegi - paari tunniga lagunesid komponendid ohututeks aineteks ning "roheliste" teadlaste taotluse järgi ei mõjutanud pinnast ega põhjavett. Dattebayo pilk oli peatunud ühel puuoksal, millel olevad lehed söövitas ära tugev toksiin nagu oleksid tuhanded näljased nähtamatud röövikud seda söönud, kui õhus kaikusid sõnad: "Erganon oleks rahul", lausuja sammud kajasid hetke ja kadusid kaugustesse. Db ei reageerinud, ei liigutanud kuni mürk oli oma ohtlikud omadused minetanud.
Kõrbelaagri baashoone eest kostis mürtsatus, relvadega välja jooksnud valvurid nägid, kuis kukkumisel purunenud puidust kastist voolas välja ...raamatuid. Sündmuskohta kohale jõudnud Sakura võttis maast ühe, lehitses seda ja leidis tuttava märke, ning hõikas sündmuspaika kogunenutele: "Tulge, meil on tööd!" Mõnikümmend kilomeetrit eemal prantsatas maha ja mattus liiva Dattebayo. Kuue päeva pärast ajas ta end üles, käpukil ahmis ta õhku. Kehatalitused normliseerumas... koed on taastunud. Hingata on valus, veel oma paar tundi on parem liikumatuna olla. Hämaruses püüdis ta istuda, selg andis end tunda, aga juba sai. Käed ümber põlvede vaatas ta, kuidas üksteise järel süttisid tähed indigosinises taevas, kuidas laotus tumenes peaaegu mustaks. Ta ei teinud märkama, kui väike fennek sooja otsides ta pusa alla puges. Taeva kahvatades asus ta teele, enne mässinud fenneki salli sisse. Tundes end valmis olevat, andis ta endale käskluse, mis teda enim rõõmustas: "Koju", ja kõrb jäi tühjaks.

Liaanidega köidetud luuk kägises avamisel, redelit mööda laskudes sai ta pinnu sõrme, "Aih". Jõudnud alla, läks ta pesunurga juurde ja pesi haava lahtise vee all. Liiga sügaval, las tuleb ise välja. Keha saab hakkama. Ta tundis endasse voolavat kodu õdusust ja pisihäältest tulvil sõbralikku vaikust, järkjärgult saabuvat rahu. Kuidas siin ka asjad on... oh, vihm on tubli olnud - tõusva päikese kiirtes helkis õhus kerge udu. Nüüd võtan asjad enda kätte, võid puhata. Dattebayo läks vanaaegse robustse, mõne veidike kohatuna tunduva ülipeene nikerdusega kirjutuslaua juurde, vajus selle taga olevasse pehmesse tugitooli ja lõi lahti enda ees oleva logiraamatu, et lühidalt üles märkida viimastel päevadel toimunu. Peale poole lehekülje kirjutamist ta uinus, vihm aga jätkas oma tööd, lastes tal rahulikult magada.

Db 6

"Ema!" hüüatas Sode ja langes Datebayole kaela. Tema vaoshoitus murdus tunnete tulvas, pisarad aina voolasid mööda ta palgeid. Ema paitas vaikselt nutva lapse pead, lasi tal vajuda ta sülle ja nutta, nuuksuda - kui kaua pidi ta seda sees hoidma, kui kaua... . Teised ruumis vaatajad tegutsesid vaikselt, et mitte rikkuda harrast hetke. Teati nende lugu, teati Db´d nagu olid teda teadnud läbi pärimuste nende emad ja isad. Kõrbenaine, kes toob vee saades veeks; kes valvab nende üle ja on alati seal, kus on nemad, sest nende sekka on jäänud tema veri, üheks nende seast, alati abivalmis kätepaari ja hea nõuandjana. Lapsed vaatasid emade seelikute tagant piiludes üksisilmi, vaatasid seda rahulikku kurbust ja soojust kiirgavat nägu ja käsi silitamas pruune lokke, vaikselt, õrnalt, kaua.

Sju insegel

Tears tearing up another mask, one of one too many
fears still creeping near, ghoststories in mid-day´s glow
lost
sacred seals cover the depths of me, -
not to touch until death threatens
unbelievable lies to that day represent truth, doubts wisdom
days pass, more than a past, less than a future
All stays, never goes, all is, letting us be, one & only
more than seen, ever heard, always known
seek, never find; search, get lost; run, forget how to stop
Look inwards, grow
Look, a blink of an eye facing eternity first, end of the road
a raindrop flows from forehead to nose
rises a storm, wiping dams & fleas
Eradication of lairs of lies wave away, whirling, curling
Eyes on the banks, enjoying the scenery,
beat is the glimmer, Sun is the heart


- this is Something from the past. Just felt like adding it.
Link: the first line means to me these days... the constant fear of dispraise, disapproval and blame in the voices of those I look up to - this is a legacy of my past, years of school violence. I have come this far to tell, that these are ghosts and the dark is gone.
So.. that was a hint about my person, a bit of the teller´s tale.

Db 5

Missing... you can not miss for someone for so long. At some point it becomes something else. Not a pain, but a different sensation. It changes the entire being a bit paler, she has thought.. like a plant grown in less light. Taints the eyes too. Hers rain. As long as she remembers, her eyes have rained. Sode felt a tear falling down her cheek, she dried it with the back of her hand and finished the glass. "It has got cloudy. Can not see anything now", and she went to the sleeping barracks to add firewood. "This is enough... she must not overdo it", she thought, she is still in training. The reason she can not stay, is the training. Unstable, dangerous. The crater earlier... She shook her head like scaring off fear like flies, tidied her clothes and hair, stood up and calmed her face - time to go to the others, to her.

Db 4

"Would you like some supper?" Sakura asked. Dattebayo nodded and Sakura made a gesture to the staff, who told the cooks to set another plate, for Leader was joining them. To note the special occasion bottles of wine were brought to the table. Dattebayo smiled, for times were scarce and wow, they still made this wine... Lacuma valley in used-to-be SA. Sipping soup, she casually asked: "Where is Sode? I thought I saw her with you earlier." - "Probably setting up a room for you to stay tonight. She misses you." After a moment of silence, Db looked up at Sakura. She had left them alone for a long time, having no choice wasn´t the point. Sakura, concentrated on eating, looking so strong and straight minded, must feel the same way... "I can not stay long, but I can wait till dawn". From the doorway Sode was looking at them. They look so alike, both stubborn as oxes - Sakura sure got her spine. A staff member noticed her and gave her a glass of wine. Sode thanked her and went outside to drink in solitude, watching the stars in the dark sky, clouds passing, once hiding, once showing...

to bleed out is what i want
a red dawn honest and true
for the symbols to fall down
wind to be freed from words
trees dancing trough waves
for non to be kept in silence
and secrets unwillingly
hearts to speak silently, softly
reaching each other
oh, hear and smile
letting my tightly gripped hands
go... drop it into the grass
for it has served it´s purpose
and so have i

Tales from Earthsea

http://www.animecrazy.net/tales-from-earthsea-movie/

Draakonid ja inimesed olid kunagi üks - nii hea oli seda taas kuulda, draakoneid näha. Vaatan-kuulan lõppu uuesti. Aave laul :) ehk laul minu jaapani-tee algusest. Hing ärkab, sest temaga räägitakse taas tema enese keeles. Aitäh.

Db 3

"She usually is not a comedian... so it still has effects", thought Sakura and went up to greet the young maiden, who after a hello-hug asked: "Something new?" and this too sounded alarming for "new" has a different meaning in this corner of existence. "You look younger", was the answer said with a hint of worry in the voice. Sakura lifted the girl´s chin gently to look into her eyes rainy gray, a bit sad - no, still the same as they were a hundred years ago. The face and body had got more youthful, the manners and gestures too, but the eyes spoke the same, sang the same tune, similar to her own... Waking from thought, she asked: "What brings you here, Dattebayo?" - "I heard of some stirrings" - "The shoot-down yesterday? It was nothing, but if... we will... no meaning on getting intel - what is going on? " - "Bad." Sakura looked at Dattebayo, she felt something scratching inside. Dattebayo understood her and said: "Saraye is falling". Sakura patted her shoulder and went to the barracks, where she entered to the Net: "Draw out of Saraye. Db." In hours as many as possible had been notified and evacuated. Next morning Western Union used poison in a clashdown against an heavily armed underground Nazi grouping, winds carried the toxic cloud to Saraye, yesterday a town with a million inhabitants located 15 miles from the battleground. Left a ghost city no one noticed the now empty Treason Hall nor the music and sound of dancing feet on a floor now wooden.

Friends

~15.50 from Bleach

Muudatus. Lehe servast sai eemaldatud: Welcome to this blog of an animeloving artsy-crafty rambler rambling about life around and in. Surf, dive, enjoy, curse and cruise trough this maze of a being on screen, find and lose track of what was said and what was meant. Thank You for coming and thank You for going, my Reader. "Outside is the reflection of the inside"

~Mustkassmystik alias Apelsinitiiger alias Hel, here just Rambler

Häälestus

Michael Jackson Man in The Mirror

- saab endale mõningaid asju meenutatud. Hea tunne on.

no. 6 ehk Nezumi

Eelnevad 2 päeva oli minu elus esikohal no. 6 -nimeline anime. Mõtlemapanev sisu, äärmiselt liigutavad stseenid, ilusad ja tuttavlikud tegelased, kes meenutavad kaht poissi ühest teisest jutust ning sündiski nälg, isu, mille tulemusena sai tunde ekraani taga istutud ning seejärel sirgema selja ja natuke selgema pilguga selle tagant tõustud, tegutsema hakatud. Juba materialiseerinud tulemuseks on siinsamas blogis ilmunud 2 Dattebayo ehk aastaid mu peas kõvakettaruumi võtnud lühi?jutu osa. Dattebayo lugu sarnaneb niimõneski no.6 stsenaariumiga - ju seepärast ta minus taaselustuski ja teiegi ette jõuab. Lõpetuseks soovitan no.6 animet neile, kes tahavad maailmale vaadata veel ühe nurga alt ja meenutada: ilu võib end avaldada ka kõige koledamates kohtades.

Db 2

... niivõrd harjunult, et neile ei jäänud märkamatuks ei kraater, paar uppilöödud hoonet ja oo jah, plekktünni taga saapapaar mitte kõige õnnelikuma omanikuga - seda olenemata sellest, et vaatepilt püsis ei rohkem ega vähem kui olematu hetke. Lööklaine, mis oli kraatri loonud, rullus tagasi, kust ta oli alguse saanud, kadudes olematusse koos kraatri ja purustustega ning taas oli päikese all kõik endine - nojah, pruunides nahksaabastes armeenlane ajas end roostes tünni toel püsti ja tundis end natuke uimasena. Tolmupilve hajudes sai selle varjust järkjärgult nähtavaks naisekuju - kesk hägu tõstis ta käe, et võtta näo eest seda kaitsev sall ning raputas oma pikad pulstunud rastapatsid kammitsaist vabaks. Meduusaga sarnanev boheemlaslikes riietes sihvakas noor naine lükkas üles pealaele päikseprillid, mis liikudes öösiniselt välgatasid, ja helk ta silmades lausus: "Tervist"

Dattebayo

Kõrvaklapid peas, sall ja juuksed kergelt tuuleõhus liikumas justkui suikund, rahulik - nii ta seal oli kesk sügavat sinist kui laps ema süles, kuni: "Kohal." Klapid peast ja alla Maa poole, tuhisedes nagu komeet läbi ilmaruumi, mis oli olnud tema ja maapinna - lõputu liiva ja vaevu äratuntavate, maastikku sulanduvate algeliste elamute ning kahe silmapaari vahel. Vaatepildiga harjunult jälgisid nad tema teed

Ilus koht

~2.30 ... tuul

Käik Sügise Südamesse

... ehk seekord leidsin ta Tartust, õigemini sealt sain ta päris kätte - eks mujalgi ta jooksis mu ees, pildudes päiksekiiri kuldkollasest sabast. Ta jooksis minust läbi ja ajas südame segamini, vahepeal mattis hinge ja ootamatult keeras lahti kõik salauksed ja korraks lõhnasid ka umbsed kapid ja keldrid rooside järgi. Sa ära pahanda, mu kallis, et selle hõngu nüüd Sulle saadan väikeses laekas kuldvõtmekesega sinilinnu kaelas - hääd püüdmist, mu laps!