Kogemata

Ja tühjus vaatas vastu
pimedas, katusel
laskus kullina mu kõrvale
andes maailmale näo.




Avaldasin eile Facebookis selle lühikese luuletuse. Nüüd siingi. Kuid lisan siia ka killu selle taustast. Need luuleread on vabavärssi ümbersõnastatud juhtum rollimängusessioonist. Mu tegelane oli just avanud end rohkem kui ta seda kunagi teinud oli ja saanud vastuseks: "Mul oli magamaminek plaanis". Ta ütles, et tuleb järgi ja jäi katusele. Mahajäetud linnaosa, tähed taevas süttimas. Ütlesin oma mängujuhile, et mu tegelane vaatab tühjusesse ja tema vastas naljatledes, et tühjus vaatab vastu. Ja siis, et tegelt nagu ei vaata ka, kuid üks lind lendab üle. Seepeale mina, et tegelane sirutab käe välja ja... veeretasin 10 (d10-l, seega maksimumi), mille peale lind laskus tema juurde maja katusele ja vaatas pimeduses ta poole, enne kui taas lendu tõusis. See oli üks üksildaseimaid hetki mu tegelase elus. Hullumeelne unistus oli ta jalgealt varisenud sama kiiresti kui see oli end loonud, tühjast õhust tühjaks õhuks. Mu mängujuht ei kavatsenud anda mulle filosoofilist elamust, kuid kogemata ta tegi seda. Selles kullis oli maailm, mis oli justkui mu tegelase jätnud. Ta tuli ja täitis üksinduse. Pärast linnu lahkumist mu tegelane naeratas, läks ja embas tugevalt enda kalleimat ja ... tema embas vastu. http://www.pinterest.com/walendra/angelica-aka-ruby/

Ja natuke draamast rollimängus. Mu gõmm ei naudi draama gõmmamist, ta kaldub pigem seikluse poole, kuid saab draamagagi hästi hakkama. Seega, jah, mina kui mängija pidasin vajalikuks, et mängust ei puuduks tegelase eraelu ja emotsioonid - omamoodi sellepärast, kuna ma hoolin oma tegelasest ja tahan, et ta ei peaks kõigi nende tihti ülejõu seiklustega üksi silmitsi seisma. Ning suutsin olukorra ka gõmmi jaoks põnevaks teha, seega kõik võidavad. Samas tean valvel olla, kuna emotsioonid kipuvad lekkima, mõlemas suunas ja arvan, et rootslaste termin "bleed" ehk "veritsemine" on väga tabav, vahepeal kipuvad üheks muutuma need, kes peaksid olema kaks. Mängija ja roll. Looja ja looming. Mu rollimängu tegelane kasvab mängude läbi autonoomseks osaks minust, kel on õigus olla tema, tema maailmas ja mulle jääb vastus jääda endaks. Samas aitab roll rollimängijal end paremini mõista, painutab vaatenurka. Rpg on minu kui algaja kirjutaja arvates vahetum ja intensiivsem kui kirjutamine, kuna keskendun 100% ühele tegelasele mitte raamatulehti täitvatele kümnetele, sadadele ja ta on mu ainus aken sellesse teise maailma, ainus. Lühidalt - rollimängijatele-larparitele teada-tuntud tõde, nagu palju sellest, millest siia kirjutasin - rollimängul on omad ohud ja võlud, on risk ja vastutus. Isiklikult, minu elu on selle pooleteise aasta jooksul, kui rollimänguga tegelenud olnud, muutunud rikkamaks ja elusamaks kui ma oskasin kunagi arvata. Tõenäoliselt on oma "süü" ka selles, et rollimängijad on ka väljaspool mänge fantastilised tegelased. Aitäh :)

colour me

colour me
draw the light in
clean out the grey
sweep out this mess
the room is not half-bad
you get used to the draft
and you´re never alone
colour this little world
take it to places
we never knew
draw the light in
i´ll scream in the beginning
as it cuts my eyes
hold my hand and i´ll get trough
clean out the grey
this wasn´t always like this
it isn´t as it has to be
sweep out this mess and you´ll see
i too can smile, even when now i cry
i have to, you see
for the rivers to wash away the rubbish
just hold me and i´ll get trough
colour me
colour this little world
and let me take you to places you´ve never been
just don´t let go
in the darkest will be light

i promise, it will be worth it

A Recipie for Doom

Got in a fight or fights with a friend. Lost friend. Now have an idea for a comic strip, "The goofy coo-coo birds" demanding its rightful entrance to the world beyond from my sleepless head. And of course, it was a lot clearer and funnier when I was still in my bed. "Draw the fc** strip!" goes a coo-coo in my head and I might actually try it. Plus, drawing a funny strip sort of beats countless reflections on a tragic topic, it feels. :D
***
The first one, a bit.. messy :P :D