Konverentsilt tagasi kodus, konspektideta, taastuvate närvidega, imeliste mälestustega ja süllepugeva koerakesega ning lakkamatu (no, pisikesi pausikesi pidava*) vihmaga. Üldkokkuvõttes on kõik hästi. Saan selle essee kuidagi ka märkmeteta tehtud, veidi aega veel on. Saan siin olla. Hingel on hea. Päevakübarad, floksid, peiulilled, saialilled, kuldkaer, petuuniad ja roosa nelkroos... mets, arooniad - mu kodused ja vihmapladin... mõtted. A-neljad täis mõttekäike, ahelaid ja tuge, pisikest lihtsat ja armast - päikesekiiri :) Vihmal pole täna kurba häält.