Blast from the past

Üks mu lemmikfraase ja oh! mul on põhjust seda kasutada.

Tänu Ni´kesele jändan bibliograafiliste materjalidega ja kolan oma kunagises olevikus. Rõõm on lugeda, et üks mu lemmikluuletaja teisele verre on läinud ja avastada, et mingis osas ei ole ma muutunud - mulle meeldib jätkuvalt lihtne müstika:

Minu lemmik on leheküljel 14:

Keel ytleb yles ei kõnele
40 cm kaugusel sinust
tahaksin sirutada käe
ja lykata su lipsu pisut viltu
kui käe tagasi tõmban
on maa peal möödunud 300 aastat


~~~Kareva Soometsa vereringes, Luuleprojekt´2007



Ja juhtus seegi, mis igati ettearvatav ja loomulik,
kui luulehuviline luulet loeb:


läbistav soov visata end kellegi hoolde
hüpata kaljult
mäslevasse merre
või katuselt katusele
kindlas suunas
visata rinnust süda ja peast oma mõte
sulada valguses
kiviks muutuda
säravsilmseks surnuks
või suruda rinda üha sügavamale olemise okas
piir sinu ja minu vahel
anda end elule
ilusale, jõledale
tundmatule punane niit
ses valus on mul soov, unemaiguline, rumal
olla magun mürgita ...

~~

olid ajad
olid ka majad
tulevad uued
vee peal ja taevas pilvede taga
kalad lendamas vahel

* loodud koos Roosiga