Hirotta 5

Klaara sisenes tuppa ja istus toolile. Õigemini vajus, lastes kogu oma raskusel sellele langeda... oma õlgadelt ära, hetkekski ... . Ta lasi oma peal kuklasse vajuda, nagu oleks seegi olnud raske. Ja siis ta hingas, surmraskelt ja sügavalt. Jah, tema jaht on veretu, kuid oh kui õel. Kuidas ta vihkas seda valutavat inimsüdant oma rinnus, oma südametunnistust! Ta oli peaaegu seal, kuid oli taandunud. Nõrk. Nõrku ei jahi. Nälg oli ta niigi kaugele ajanud, kuid mitte edasi. Tal oli paha, tühjas kõhus keeras, kuid pigem see ... . Puudutus. Ta õlgadele asetati pleed. Hääl. Lauale asetati tass. Lõhn - piparmünditee. Pisarad valgusid silma - ta oli kodus, lõpuks ometi.