Ahaaaah.... nõrk naisuke...

Olin poole kolmeni üleval, õppisin kanji´t ja hommikul olin ka MASENDUSES, sest ime ime, ma ei mäletanud enam märke, mille pärast olin poole ööni üleval.
Mis nüüd teha? Phhh..... vihane olen. Jäägu praegu ütlemata, miks.

Igastahes, kuhugi käemällu jäi see öötöö, TEAN seda. Kordasin ka. Ja lubasin endale ühe tühipäeva ehk päeva, millest SUURE osa vaatasin animet. Noh, 3 episoodi Fruits Basket´it (selline pingeline lõpukomplekt) ja sinna otsa TERVE Gokušen, mis mulle VÄGA meeldib. Ainult 13 episoodi on... aga head! Delicious! Ei saa ju inimeselt, kes oli poole ööni üleval, loota agarust ja usinust. Muuseas, käisin TLÜ arvutiklassis täna ja sain ebameeldiva shoki - JSTOR´st ei saa artikleid alla laadida, peab kohapeal lugema, st pean oma comfort zone´st välja astuma ja nagu ikka, muutused võtavad natike harjumist-harjutamist.


Ajaa... paar päeva tagasi tervitasin ma talve, ütlesin talle, et ta on teretulnud. Moonika oli alles alanud :) Ütleme nii, et ma pigem naeratan. Ei loe lehti, ei tea, mis toimub ja tegelen asjadega siis, kui nad mu teele satuvad ning üritan mitte taha ega ette mõelda. Asjad on nii nagu nad on ja sellistena ma tahan neid ka aksepteerida, ka inimesi. Ja kõik on ju mingi põhjusega, millegi vili. Miski ei kuku taevast. Peale vee erinevate vormide ja vahel kalade jm. Mina ja minu praegune elu on minu otsuste ja valikute vili. Ma aksepteerin seda ja üritan edasi... tahan, et mu elus mõned asjad muutuksid, et niimõndagi tuleks juurde ja selleks ma pean ise samme astuma. Vaikselt astungi. Muutused ei juhtu üleöö, nad küpsevad meis kaua. Minuski küpseb... päts maaleiba ja niimõnigi troopiline vili. Kindlasti ka niimõndagi muud, millest ma teadlik ei ole v praegu rääkida ei taha :)

Arigaatoogošaimashita, anime (L). Reparafiseerides eelnevalt öeldud: Õpetajad on kõikjal. Words of an AnimeJunkie (peas ütles seda Shigure-sama hääl, järgnes Yuuki-sama kommentaar.......... henna desu)

~~ Nagu aru saate, olen üleväsinud. Marss, magama!
Ilusat TALVE!!