a coffee rush reaches it´s natural end
- RHCP´ "Snow"; sadness, rather calm
remembering reality: tasks set, not completed
cloudpicked new started, course unknown
anyways
a coffee rush breaks to a yawn, soar eyes
a night´s sleep follows, then dawn of another day
like all these days
of a hermit in a modern hut
seeking for amusement to forget the obvious
loneliness
sadness, despair, a frighting still -
degeneration amidst these needs, thirsts unquenched
brought to mind sip by sip, brown and heavenly
but i guess that this must be, trust this faith
see the dawn, eve, moon and sun deep or shallow
- all is as it is and "we have forever"
and a bit of that infinite eternity for a silly coffee rush


~~
Elust ja kohvist joobnud. Tänane on veider päev. Komistasin "preeyeka, preeyeka" otsa, lubasin minna 29ndal saapaid maalima kõrvaltuppa, jumaldan lahjat kohvi ja kerge shokolaadivõõbaga küpsiseid... ja oma halba mälu. Häid sõpru. Märkamatult saabunud uneaega.

~~
Avastasin Viikingi blogi. Kui värskendav! Meenutus kommuuniköögist: "Ma ei saa Animatsiooni ;) asendada" ehk mäletan. Mäletan ka ... seda, mida vast poleks tahtnud sinu kohta teada saada, keeruline on selliste teadmistega minusugusel elada.
Ja ma ei taha sind näha, sest oleksin kohe algusest saati katki.

~~
Meie tänava laps, kelle sirgumist poole meetrisest meetriseni olen näinud, laulab nagu Kerli. Elust läbiimbunud muusik sulab "Goldmundi ja Nartsissi", mis omakorda sulab jaapani budistlikku kirjandusse... Päev õhtusse, nutt rahusse. Ise sulan oma aega.