Mõnikord on asjadest valesti arusaamisel ka positiivsed tagajärjed, näiteks minust kirjutati luuletus - südamest aitäh, õeke.
Nüüd on selline tunne, nagu lasuks minulgi kohustus temast kirjutada - nii need asjad vast vanasti käisid, kui mukashino hito roamed the lands :p (jube tore on, saan veel keerukamas pudikeeles kirjatada) - mäletad loengumaterjali? ;) Roostes v mitte, here it goes (keelevahetus)


*
vast nii sünnibki ilu
- läbi pisarate
vaadates päikest

hingeõis avaneb ka talvekülmas


**
minu silmis oled...

... särtsuv ja praksuv
(vulisev ja tormav)
kevadine, värske
(sügist sees hoidev)
naerusuine
(pisar voolab)
üle lompide hüppav
(ookeane ületav)
tähti vaatav tüdruk
(piiritu hing)
kummaline, lahke
- ise härmas annab sooja!

... laululind, sinilind
tulilind ja ööbik roosipuul
hõbelõnga keerutaja
siidiniidi kuduja

... noor, palju veel
on sul mägesi, mida vallutada
põhjuseid südant valutada
kuulata-vaadata maailma ilu
ja maailmast luua enese ilu
päevast päeva õnnes-kurbuses
hoida süda õrnana, hing hellana
et ei ükski meeleliigutus
hetk hindamatu kaotsi ei läheks

... Hea Süda, Sõber Hindamatu
Mo Õeke Väike, mitte vaikne
- rõõm on vast kahepoolne
et oleme kohtunud
me kaks nii isemoodi
samamoodi tegelast


***
inimlaps olla
on saatus
mõllata tulena
tormata tuulena
mässata merena
"sädemena tõusta tähtedeni,
vihmapiisna langeda ookeani"
olla hing hingede seas
selge kui päev, pehme kui öö



Gerda-Liisile
10. november 2010




Sai käsi lahti kirrjutatud :)