Tuesday, March 15, 2011

Hele

Oh jah.

Rääkisin siin varem turbulentsidest. Nüüd värinadki siiamaani jõudnud.
Vahepeal tundub kõik otsatumalt pime, kuid ma, kangekaelne ja jonnakas, ei taha alla anda. Selles eilses peab iva olema, üks hele terakene.
Võibolla on neid lausa mitu :) nt uus väljend "keefiri lehvides", nt "peakangelane siseneb keefiri lehvides" ja tõik*, et Kuressaare lossivallides elavad vampiirid ;)
Ja ma sain eile teada, et mu tutvuskonnas on ninjad. Suurepärane jahedus. Nii et tuli ja jää; tuli, mis ei kõrveta, ja jää, mis ei külmeta. Mul on tõesti vedanud. Boonus :) elan endiselt Kadrioru pargi lähedal ehk saan seal linnulaulu kuulamas käia. Ausalt, seal lõõrivad kuldnokad. Päeval käisime Ni´ga Vesiväravas ja siit soovitus: jänkupraad. Loomulikult ka jäätisekokteil. Maria saatis kaardikese ja see mõjub kui teeleheke mu muretsevale pääkesele. Lõõrimisele lisaks kuulsin ka eile õekese rõõmu, lugesin täna Su postitust ka - tubli oled! Ma aga jätkan vikerkaartele lootmist ;) Muinasjutuliselt ilus emakeelepäev oli, aitäh Teile :)
Väike põige minevikku: emakeelepäev´07 tantsisin (Yes, Owner of A Lonely Heart) oma suure varba luu vastu seina katki ja jätkus kodune (neerud) riigieksamiteks valmistumine.

2 comments:

  1. Ootan kevadet~
    Ja keefir jääb igavesti tuules lehvima :D

    ReplyDelete
  2. Mis siin kevadet oodata, ta juba kohal (kuldnokad!) ning "keefir" lehvib tol peategelasel tuules nii kaua kui ta tahab sel lehvida lasta :D
    & ma sulle koka võlgu, sobiks äkki vaheajajärgne esmaspäev? :D

    ReplyDelete

About Me Seen and Unseen