Millal see lõppeb? Palun, et kohe. Sel hetkel. Et kivi mu rinnult ja koorem mu seljalt kaoks, haihtuks. Et klomp mu kurgus sulaks õhuks ja ma hingaks selle välja, vabalt ja sügavalt hingata saaks. Et kivist müürid mu ümber saaks helesinisteks liblikateks, mis sulaksid taevaga ühte. Et piiridest saaksid piiritajad, kes lendaksid pesade pole. Et armastaksin ja oleksin armastatud. Et mu süda räägiks valjult ja ma kuuleksin maailma häält, selgelt ja klaarilt.

Ja avastasin täna enda jaoks Gunnar Grapsi muusika. "Valgus", "Kaotan" ja ei tea, mis veel.... mulle meeldib. Aga jah.. soovitan eelnevat teksti lugeda kuulates "Valgust". Kõlab hästi, valgust kuulates. Tõesti, mu jaoks on need laulud kui pimedasse tuppa ootamatult paistev hele päiksekiir, pimestavalt ere. Kaunis!

~~ ♥ ~ Liblikaotsing :)
http://www.etsy.com/shop/carambatack?page=1