rahul, täis valatud klaas
joodud, kiirustamata
positiivne katkestus
tühi, mu käes
- valataks veel, kuid mu isu
on täis
naeratades vaatan
kuis valgus on mahe
piirid pehmed, miski ei lõika
miski muu...
kui meenutus kellegist,
kes oli nagu sina
tal polnud nägu, aga oli süda
klaas olematu
kättesaamatu sina
taas naasva janu
võttab kanda uni
kõikvõimas