Piir

Blush, crimson, blue ...


Miski pole igavene, usun ja kisendan sellesse külmusesse. Julgus lööb küll kõikuma, selgus paneb värisema, kuid seegi ju kaob. Jääb kahtlus ja lubadus mitte kahetseda ja püüd mitte tagasi vaadata. Siin pole miski ju püsiv ja sees aina närib... on see minu nõrkus, kinnisidee või tõde, mis tahab vabaks saada. Ma ei tea. Ma ei tea, mis see on, tõesti. Tõmbasin oma piirid, kuid võin neist iga hetk üle astuda ja samu vigu aina korrata - kardan. Kardan, et ma ei eksinudki ja siin polegi midagi muud. Võibolla polegi selles vaikuses ütlemata sõnu, mida ma kuulda tahan. Ma vist ei tahagi alla anda. Enam.