Saturday, July 16, 2011

Vikerkaarevihm

ei enam, enam, enam
tuuled selle kandnud, kaugele, kaugele
tähed säravad ka sinna, sinas, sinule
sa olid vihm, millest tärkasid lilled, lilled
valupunased, verised, leegid, leegid
mustaks sai maa, maa, ma
tulvas üle rohi, roheline, rohi
ravis maomürk, meelemürk, mooniseeme
saia sees ja peal peale sind, mind, merd
sai valust, verest, tulemõllust
sild, niidike, heie punane
hele nire helgib veel, veel, sillal
üle lainte, valge maja, sinine lind
ei enam, enam, enam
tagasi see tule, see, olnu, sealne
säde alasilt lendas, kustus - miski jääb
sinusse, minusse, sinna
mereverre säravasse


Yiruma Letter

2 comments:

  1. Sõnad oleksid kuulunud kui mulle..
    jätsin oma Kalle, ta pole enam minu.
    Ma pole enam tema.
    Mitte midagi ei ole enam.
    Ka sõprust mitte..

    ReplyDelete
  2. Lugesin hommikul selle kohta - jälle käime kummaliselt sarnast sammu. Samas... mis olnud, see olnud ja tuleb see, mis tulema peab/ mida tuuled toovad. Minu sõprus on olemas, kuigi see pole sama asi.

    ReplyDelete

About Me Seen and Unseen

Blog Archive